Autor: Sirje Rank • 11. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Olukord paistab läinud nädalaga võrreldes rahulikum. Elektritarbimine on suur, kuid sellest on abi, et külm on järgi andnud,“ ütles Rootsi võrguettevõtte Svenska Kraftnät pressiesindaja uudisteagentuurile Direkt.

Läinud reede pani aga Rootsi elektrivõrgud tugevasti proovile, elektri nn spot- ehk hetkehind kerkis turul rekordilisele 304 öörile kWh-st (4.65 Eesti krooni). See on viimastel kuudel juba teine kord, kui hinnad Nordpoolis järsu hüppe tegid. Viimati toimus see jõulueelsel nädalal, mil neli Rootsi kümnest tuumareaktorist oli hooldustöödeks käigust ära või ei töötanud täiel võimsusel.

Laupäeval alanes hind 50 öörile kWh-st  (76 senti) ning tänaseks hinnaks prognoositakse 88 ööri kWh-st (1.35 krooni).

Elektrihinna järsul tõusul on tõsised tagajärjed Rootsi energiamahukatele ettevõtetele, kelle jaoks ei tasu tootmine enam ära, kui nii oluline „tooraine“ nagu elekter on liiga kallis. Nii tuli suurtel tööstuskontsernidel nagu Stora Enso ja SCA tootmist piirata.

Mitme Rootsi suure tööstusettevõtte juhatuse esimees Sverker Martin-Löf sarjab Rootsi valitsust: „Selline olukord, kus elektri hind on kerkinud ülikõrgeks, näitab kahjuks veel kord, et elektrituru avamine oli üks suur läbikukkumine. Hinnakujundus turul on väär ning tähendab sisuliselt vaid vara ümberjagamist tööstuselt ja teistelt elektritarbijatelt elektri tootjatele,“ ütles ta ajalehele Dagenbs Industri.

Sverker Martin-Löf nõuab, et valitsus kitsaskohad kõrvaldaks. „Muuhulgas tuleb uuesti kehtestada nõuded, et elektri tootjad peavad tagama elektriga varustatuse. Nüüd saavad nad ju selle pealt teenida, et ei hoolda õigeaegselt oma reaktoreid, mis annab valesid signaale ja mõjutab täiesti absurdselt kõiki elektrienergia tarbijaid,“ ütles ta.

 Neile Rootsi tarbijatele, kes pole elektri hinda pikaajalistes lepingutes fikseerinud, on hinnahüpped elektriarves kindlasti näha - jaanuari arve võib tulla ligi 10% suurem kui detsembris, mis majaomanikule tähendab täiendavat kulu ca 300 Rootsi krooni.

Mis elektri hinnast edasi saab, on raske prognoosida. „See sõltub nõudlusest ja pakkumisest ja sellest, milliseks ilm kujuneb. Kui ilm läheb jälle külmaks, tuleb arvestada kõrge hinnaga veel mitu kuud,“ ütles Vattenfalli eraklientide osakonna juht Sigge Eriksson.