Euro ootus tõukab Eesti majanduse uuele lainele

Baromeeter: Äripäev prognoosib kümne tähtsaima majandusindikaatori abil Eesti majanduse lähitulevikku ja teeb 2009. aastast kokkuvõtte.

Baromeeter 2009

Tunnistagem, et 15protsendisest majanduslangusest rääkimine oleks aasta tagasi teinud igast analüütikust naerualuse ja viimsepäeva kuulutaja. Seda eriti eelmise aasta riigieelarve kinnitanud poliitikute hulgas, kes mängisid 2protsendise majanduskasvu peale. Suurüllatusi oli ülimalt palju. Küll peeti võimatuks näiteks ka palkade kärpimist, kuid nüüd on meist enamik seda omal nahal kogenud.

Väga kiiresti reageeris majandus aga tarbijate ostujõu ärakukkumisel hindade langusega. Kui alles 2008. aasta oktoobris kõikus Eestis inflatsioon 10 protsendi all, siis eelmise aasta lõpuks olime juba enam kui 2protsendises deflatsioonis.

Oli muutuste ja kohandumise aasta.

2009
Tarbimine

• Tarbimine püsis kasvava tööpuuduse, laenuraha raske kättesaadavuse ja ebamäärase tuleviku tõttu terve aasta äärmiselt nõrk. Inimesed olid säästurežiimil ja hoiuseid poodi ei viinud.
• Statistikaameti andmeil oli aasta esimese 11 kuuga jaemüük püsihindades 15-16% aastatagusest nõrgem.
Inflatsioon
• Aktsiisi- ja käibemaksutõusust hoolimata ei suutnud tootjad hindu tõsta, kuna tarbijate rahakott muutus järjest õhemaks. Oluliselt aitas hindade langusele kaasa ka toorainete (kütus ja toit) hinnalangus terves maailmas.
• Novembri lõpuks olid meil hinnad 2,1% madalamad kui aasta eest.
Eksport
• Aasta esimese kümne kuuga viisid Eesti ettevõtjad riigist välja 30 miljardi krooni jagu vähem kaupa kui aasta eest, samas kui kauba sissevedu kahanes 52 miljardi krooni võrra.
• Ühelt poolt on kaubavahetust (rahaliselt) pidurdanud odavnenud nafta, kuid ka meie kaubanduspartnerite nõrgnenud ostujanu.
Euro
• Kui aasta alguses läks valitsus 2010. aastale vastu vägagi ebarealistliku riigieelarvega, siis aasta jooksul leitud uued tuluallikad (käibemaksu, aktsiiside tõstmine, erakorralistelt dividendidelt makstud tulumaks) ja kulude kokkutõmbamine muutsid aasta lõpuks euro tuleku realistlikumaks kui kunagi varem.
Töötus
• 2009 oli töötuse aasta. Kui 2008. aastal jõudsid vähesed tööandjad reageerida majanduslangusele töötajate koondamisega, siis eelmisel aastal hüppas tööpuudus 5,5%-lt 15% juurde. Töötute olukorda on leevendanud töötukassa, mis tõstis töötuskindlustusmakse määra ettevõtlust segava 4,2%ni.
Palk
• 2009. aastal vähenes keskmine kuupalk 6-8%, paljudel kadusid tulemuspalgad ja vähenenud nõudluse tõttu saadeti töötajaid sundpuhkusele. Tööandja oli aasta kuningas.
• Vähenenud töötasu aitab pikemas perspektiivis tõsta tootjate tööviljakust ja muuta Eesti konkurentsivõimelisemaks.
Börs
• Kokkuvõttes oli väga hea börsiaasta. Tallinna börsi indeks tõusis 47% ja USA laiapõhiline S&P indeks 23%. Kohalikule börsile aitas kaasa Eesti Telekomile tehtud ülevõtmispakkumine. Tõsi, börsiralli jäi lühikesse aega, kuna aktsiaturud tõusid kevadest sügiseni ning sealt alates on kõikunud.
Intressid
• Majanduse elavdamiseks vedasid keskpangad aasta jooksul intressimäärad ajaloo madalaimatele tasemetele, millest saime Euribori languse tõttu osa ka meie.
• Kuue kuu Euribor langes aastaga 2,95 protsendilt 0,99 protsendile ja muutis laenuvõtjate intresside tagasimaksed aastaga tunduvalt kergemaks.
Kinnisvara
• Eesti eluasemehindade liikumist kajastav KV.EE indeks langes eelmisel aastal 24%, Harjumaa korterite hinnad langesid koguni kolmandiku võrra. Ühelt poolt oli tegu kinnisvarabuumiga tekkinud õhu väljalaskmisega, teisalt aga rõhus tarbijate ostujõu kokkukuivamine ja kinnikülmunud laenukraanid.
Investeeringud
• Ebastabiilsuse tõttu tõmbusid kokku nii investeeringud seadmetesse, kinnisvarasse kui ka inimestesse.
• Esimesi välisinvestorite huvi märke võis aga aasta lõpus juba täheldada. Kõige eredam oli muidugi Eesti Telekomi ülevõtmine TeliaSonera poolt, kes on firmat aastaid proovinud üles osta.

Baromeeter 2010

Käimaläinud aasta iseloomustamiseks piisab ühest märksõnast "euro-ootus". Euroopa ühisraha on see, mida ootavad ettevõtjad ja poliitikud ning mida võiks oodata ka kõik tarbijad, ehkki äsja korraldatud TNS Emori küsitluse järgi ei adu 41% elanikest euro tähtsust ning on Euroopa ühisraha tuleku vastu.

Euro aitab Eestil taas end paljudest teistest Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest eristada. See aitab meid saada taas Balti tiigriks ja tekitada välisinvestorites ja miks mitte ka potentsiaalsetes puhkusereisijates huvi Eesti vastu. Olgem ausad. Pole praegusest raskemat aega Maastrichti kriteeriumide täitmiseks. Kui me sellega aga hakkama saame, näitame kogu maailmale taas oma erilisust.

Igatahes paremal pool tabelis välja toodud Äripäeva prognoosid on tehtud selle baasil, et alates 2011. aasta jaanuarist kehtib Eestis Euroopa ühisraha ning kroonid vahetatakse eurodeks praeguse kursi alusel. Samas soovitame juba praegu hakata mõtlema, mida teha siis, kui euro on käes. Pingutada ja õigeaegseid investeerimisotsuseid tuleb teha ka eurotsoonis.

2010
Tarbimine

• Kuna tööpuuduse leevenemist ja palgarallit pole aasta esimeses pooles tõenäoliselt näha, siis võib jääda tarbimine 2009. aasta tasemele. Euro tuleku kinnitamine võib aasta teises pooles muuta tarbijad aga julgemaks ning samuti võivad pangad laenukraanide lahtikeeramisega tarbimist elavdada.
Inflatsioon
• Kuna kohaliku tarbija ostujõud püsib nõrk, võivad hinnad tõusta vaid välistegurite toel.
• Juhul kui 2011. aasta alguses pääseb Eesti euroliitu, on madal inflatsioonitase tarbijatele positiivne, kuna sel juhul ei saa tootjad hindu ülespoole "ümardada", nii nagu see on juhtunud mitmel pool mujal.
Eksport
• Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandused näitavad sel aastal kasvu.
• See annab lootust ja usku, et ka eksportijatel tuleb parem aasta.
• Ekspordi puhul võib oodata väiksemahulise ja suure lisaväärtusega allhanke tulemist Skandinaaviast Eestisse ja uusi töökohti.
Euro
• Usume, et ministeeriumide kuluralli jäi detsembris olemata ning kohalikud omavalitsused mõistsid aasta lõpus euro kasulikkust nii riigi kui ka üksikisiku seisukohalt ja laenu ei võtnud. Seetõttu võivad eeltööd 2011. aasta alguses toimuvaks euro kasutuselevõtuks sel suvel juba alata.
Töötus
• Erasektori koondamislaine saab läbi. Olukord võib halveneda avalikus sektoris, kus kõik toimub viitajaga.
• Aasta lõpus võib näha eurooptimismist tulenevat töötuse stabiliseerumist või isegi vähenemist. Seega on õige aeg värvata juurde töötajaid, sest nende valik on laiem kui kunagi varem.
Palk
• Kuna tööpuudus püsib kõrge, pole enamikul tööandjatel mõtet palku tagasi tõsta ja võib arvata, et kerge palgalangus võib pigem jätkuda.
• See aga ei tähenda seda, et osa tööandjaid ei võiks töötajate lojaalsuse kinnistamiseks sissetulekuid hakata tõstma või uusi töötajaid värbama.
Börs
• Kuna enamik analüütikuid usub maailmamajanduse taastumisse, võib oodata, et 2009. aasta märtsis alanud tõus aktsiaturgudel jätkub. Tõus on aga valikuline.
• Eesti aktsiaturule võiks anda positiivse emotsionaalse tõuke ainuüksi ametlik tee avamine euroliitu.
Intressid
• Majanduse jätkuva elavdamise nimel ei hakka suurriikide keskpangad sel aastal veel intresse tõstma ning laenuvõtjad ei pea suurenevate kuumaksete pärast väga muretsema. Pärast positiivset eurohindamist võib loota Eesti riskimarginaalide langust, mis muudab uued laenud veelgi odavamaks.
Kinnisvara
• Euro ootus alandab Eesti riskitaset ja keerab pankade laenukraane lahti. See omakorda aitab toita kinnisvaraturgu ja meelitada siia taas välisinvestoreid.
• Kohati enam kui 50% odavnenud kinnisvara muutub atraktiivsemaks ka kohalike elanike hulgas ja vaikselt hakkab kodu soetamine taas ausse tõusma.
Investeeringud
• Kindlustustunde taastumine paneb restruktureeritud ettevõtted taas julgemalt tulevikku vaatama ja hakatakse mõtlema investeeringute peale.
• Lisaks kohalikele investoritele on vara muutunud atraktiivsemaks ka välisinvestorite hulgas, mistõttu näeme mitmeid suuri ülevõtmisi.

Tegija 2009: Raul Malmstein

Eelmise aasta alguses oleks see tundunud uskumatu, aga 2009. aasta tegijaks oli Raul Malmsteini juhitav finantsinspektsioon, mis aasta teises pooles pani Swedbanki ja SEB oma klientidele hüvitist maksma, viis kohtusse Eesti esimese aktsiatega manipuleerimise juhtumi ja lisaks trahvile sundis tegema muudatusi investeerimispanga Gild juhtkonnas. Kindlasti on sel aastal klientide raha investeerivad finantsasutused palju hoolivamad võõra rahaga ümberkäimisel.

Tegija 2010: Andrus Ansip

Alanud aasta tegijaks on peaminister Andrus Ansip. Me ei tea veel, kas temast saab positiivne või negatiivne kangelane. Loodetavasti positiivne kangelane ja Ansip läheb ajalukku valitsusjuhina, kes meile euro tõi. Ansipi valitsus suutis eelmisel aastal teha euro eesmärgi poole liikumisel head tööd ning Äripäev on veendunud, et sel aastal saab Ansipi meeskond noppida tehtud otsuste vilju. Lõplikku hinnangu Ansipi tööle saab anda muidugi alles pärast seda, kui on teada, mis tingimustel me euro kasutusele võtame.

Osale arutelus

  • Äripäev

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud