Autor: Väinu Rozental • 4. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Intervjuu NG Investeeringute juhi Jüri Käoga, kelle Äripäeva toimetus nimetas 2009. aasta ärimeheks.

2008 septembris šokeerisite avalikkust ja ettevõtjaidki väitega, et aeg on palku alandada. Vaid kolm kuud hiljem käis palkade langetamine täie hooga. Mida te täna, 15 kuud hiljem juhtidele ütlete – mida on aeg nüüd tegema nüüd hakata?

2008. aastal olid kõik meie tööviljakuse näitajad buumi tõttu nii kraavis, et palkade alandamine oli hädavajalik. Ilma selleta poleks paljud 2009. aastat üle elanud.

Praegu mingit ühist retsepti pole. Kõik ettevõtted peaksid täna jälgima oma rahavoogu, see kõige tähtsam. Neid, kes kasumit teenivad, on väga väge, enamik saavad ju kahjumeid.

Samuti ei tohi unustada, et 2010. aastal eurotsooni majandus kindlasti kasvab. Me peaksime vaatama uusi võimalusi, mis kriisiga tekkinud. Väljakujunenud turuvahekorrad on muutumas. Kui enne olid kõik harjunud, et see tarnija on suur ja tema käes selline turuosa, siis täna on võimalik lüüa kiilu vahele. Kõikide riikide firmad otsivad uusi hankijaid. Kriis on väljakujunenud turu lahti löönud ja raputas väljakujunenud suhteid ettevõtete vahel. Sa võid minna täna rääkima firmadega, kuhu vanasti ei pääsenud uksest sissegi. Uus olukord.

Mida ütlete juhtidele, kes tahavad palku tagasi tõsta?

Täna on vara veel palku tagasi tõsta. Kindlasti on ettevõtteid, kus on see ehk mõistlik, kuid Eesti siseturule orienteeritud ettevõtetel on seda teha veel vara. Eksportivatel ettevõtetele on võimalused paremad.

Mis on see, mille eest sa ettevõtjaid sel aastal kõige rohkem hoiataksid? Mida kindlasti ei tohi teha?

Hoiataksin liigse optimismi eest, et see aasta saab olema hea aasta. Kindlasti ei saa ta olema hea aasta. Tasuks olla ikkagi jätkuvalt konservatiivne, et mingit imekasvu Eesti ja Balti turul ei teki.

Uued võimalused eksporditurgudel on siis kriisi üks häid tulemeid. Mida head see kriis, mis ilmselt suuremas osas selja taga, meile veel tegi?

Võib-olla see, et Eesti ettevõtted hakkasid väga tõsiselt tegelema kulubaasi ja efektiivsuse küsimustega. Ettevõtted läksid tugevamaks. Kes tulevad kriisist läbi, on tugevamad ettevõtted. Samuti on juhid aru saanud, et majandus alati ei kasva, vaid vahest on kriisid ja kriisid on alati teatud perioodi tagant. Sa pead oma kõiki otsuseid vaatama pikemas perspektiivis.

Neli aastat tagasi olime kindlad, et kasv jätkub ja kui tuleb ka mingi langus, siis see ei saa olla suur, et küll me elame üle. Aga keegi ei kujutanud ju ette 2008. aastal, et meid võib selline majanduslangus meid tabada, nagu mullu nägime. See on enneolematu. Euroopa riikides pole sellist majanduslangust ju olnud.

Eesti ettevõtjad said tõsise kogemuse ja see muudab kogu ettevõtlusfilosoofiat. Vanasti ei saanud me nt aru välisfirmadest, kes tahtsid alati tootmisruume rentida, tegid paindlikud rendilepingud ja olid valmis maksma rohkem renti, kuid tahtsid, et kuus kuud ette ja me saame sealt minema.

Meie tahtsime ikka 10 aastast lepingut, kuid pärast oled selle lepingu vang. Kogenumad ettevõtjad mujalt maailmast teavad paremini, et majandus liigub mööda siinust ja ühel hetkel, kui tahad tootmist kokku tõmmata ja viia teise riiki, on parem, kui sa saad olla paindlik. Rohkem muutuvaid kulusid, mis sõltuvad tootmismahust, et sa pole jäigalt seotud kuludega, millest väljumisest tuleb veel lisakulusid.

Kas kriis on Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstnud siis konkurentsivõimelisele tasemele?

Kes välja kriisist tulevad, nende tootlikkus peab olema oluliselt parem. Kulude baasiga oleme sõitnud väga paljude positsioonide lõikes 2004. aastasse. Ses mõttes on need ettevõtted tugevamad ja need juhid jälgivad ilmselt ka rohkem kulude kasvu tulevikus.

Julgete ise enda tegevust ka hinnata  - mida tegite õigesti ja mida valesti kriisi ajal?

Eks kõik teevad valesid otsuseid. Ja see jutt, et katsume õppida teiste vigadest, on rohkem teoreetikute valdkond. Paremini mõjuvad need asjad, mida oled ise valesti teinud. Raske öelda, mis täpselt valesti on läinud. Ehk see, et me alahindasime kriisi sügavust. Ei osanud arvata, et majanduslangus võib tulla nii suur.

Ütlesite, et langus oli ootamatult suur. Oskate prognoosida ka 2010-2011 aastat? Mis meid ees ootab?

Täna saab uskuda majandusprognoose. 2008. aastal ettevõtjad rääkisid valitsusele, et kuulge sõbrad, tuleb tõsine langus. Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid erinesid toona suurusjärkudes Kaubanduskoja või Tööstuse Keskliidu prognoosidest.

Ettevõtjad tunnetavad iga päev, mis majanduses toimub, avalik sektor vaatab statistikat ja seda tagantjärele. Nagu autoga, et teed tahavaatepeegli järgi otsuseid, kuidas edasi sõita.

Aga täna tasub uskuda prognoose, nende suurusjärk on kindlasti õige.

Ma pigem ei usu järsku tõusu. Kindlasti tõus tuleb ja euro tulek tõusule kaasa aitab. Inimesele, ettevõtjale on vaja anda kindlust, et tema firma varade väärtus säilib, krooni puhul on devalveerimisrisk teatud määral alati üleval. Kui ettevõtjatel on kindlus, siis hakkab ta investeerima.

Euro siis tuleb aastal 2011?

Mina usun küll ja siin peavad kõik ettevõtjad tänast valitsuskoalitsiooni nii-öelda tänama. Valitsuse kirumine on populaarne töö ja ma olen ka sellega kõvasti vaeva näinud, aga see on päris tubli asi, kui eurole üle minnakse.

Joakim Helenius on iseloomustanud valitsuse tegevust majanduskriisiga toime tulemusel lausa kui „absoluutset õiget“. Te olete samuti pigem siis valitsuse tegevusega rahul?

Üldjoontes käitus valitsus kriisi ajal hästi. Jah, on mõningad erandid. Minu meelest oli vale samm mullu aprillist pensionide tõus, see oli puhas poliitiline otsus, aga eks valitsus poliitilisi otsuseid tegema peab. Arvan, et otsuse põhjustas fakt, et valitsus ei näinud kriisi sügavust. Valitsus tajus kriisi sügavust kuskil mais, siis saadi väga hästi aru, kuhu me olime sukeldunud. Ja need sammud, mis siis tehti, on ju tublid.

Kui juba valitsuse kiitmiseks läks, siis üliõige otsus oli reservide kogumine, see oli kõva sõna. Kui neid poleks, oleksime samas olukorras, kus meie naabrid.

Kas Ansip nüüd lõpuks siis on hakanud ettevõtjaid kuulama?

Ma arvan…, et kuulab rohkem, kui enne. Üks asi on avalik retoorika, mida peaminister ja valitsus räägivad. Teine on see, et kõigil on ju mingi mälu ja need soovitused, mida ettevõtjad tegid 2008. aastal, olid ju üldjoontes õiged.

Ettevõtjad seega kiidavad valitsust hoolimata asjaolust, et me astume järgmisse aastasse viimase aja kõrgeima maksukoormusega?

Valitsus on saanud ettevõtjate vaikiva poolehoiu, aga ega selle maksukoormusega saa pikemas perspektiivis nõus olla, see jätkusuutlik pole. Kui tahame majandust arendada, tuleb maksuteema juurde tagasi tulla. Peale euro tulekut on see üks põhiline asi, millega valitsus peab tegelema, mis on ülimalt ebameeldiv ja valus. Kuid riik peab oma kulutusi tõsiselt üle vaatama. Praegu riik on kärpinud oma kulutusi, kuid mitte tõsiselt.

Kas aga riigi kulutuste kärpimine mitte teisalt sisemaisele tarbimisele suunatud ettevõtlust ei löö?

Jah, eks see võtab käibelolevat raha vähemaks. Kuid ettevõtluse kõrge maksukoormus meid edule ei vii, meil on nii väikse siseturuga riik, et sellega pikka arengupotentsiaali ei loo. Peaksime olema paindlikud ja osavad. Väikeriigina ei saa suure riigi šablooni endale üle kanda, me ei jaksa seda finantseerida.

Palju meil erasektoris, kus väärtust luuakse, tööl käib inimesi? Pool miljonit? Seda on väga vähe. Eks nemad peavad kogu kaadervärki ülal pidama, seal see raha tekib.

Kas maksukoormuse alandamine võikski saada selleks uueks suureks sihiks pärast eurot?

Meie tänane ettevõtluse probleem on see, et see peaks suunduma kõrgema lisaväärtuse loomise teed ja kasvatama ka ekspordivõimet. Kuid need kaks asja ära teeme, saaksime riigi paremale järjele.

Kriis on kaasa toonud selle, et pea kõik avalikus sektoris töötavad inimesed on hakanud aru saama, kus tekib raha. See on ka väga tähtis, aru saada, kus tekib mingi raha. Olen tähele pannud, et paljud lihtsad ametnikud on hakanud mõtlema, et kuidas mina saan kaasa aidata ettevõtluse arendamisele.

Enne oli pigem nii, et me, avalik sektor, oleme riik ja te tehke seal oma ettevõtlust. Nüüd on barjäär lõhutud ja avalik sektor on hakanud enam saama aru, et tema roll on mitte ainult sotsiaalküsimustes elanikkonda teenindada, vaid hästi oluline on ka ettevõtluse arendamisele kaasa aidata. Kriis on toonud meid ühte paati kokku.

Küsin nõuandeid ka. Tooge välja kolm valdkonda, kuhu tasub lähiajal investeerida?

Mina soovitan investeerida valdkonda, mida tunned. Kui sa omad mingis valdkonnas kompetentsi, siis suudad ka oma investeeringuid neis valdkondades juhtida. Kui tahad aga ootamatult nt telekommunikatsiooniga tegeleda, siis suure tõenäosusega jääd rahast ilma.

Laiemalt vastates – mina investeeriks ekspordiga seotud valdkonda. Siseturu vajaduste rahuldamiseks täna investeerida …ehk on vale öelda, et pole mõtet aga tasuks investeerida ekspordiga seotud alasse. Hea, kui see oleks enam lisaväärtust loov.

Te ise plaanite järgmisel aastal investeerida?

Me praegu selgeid otsuseid teinud pole. Täna vaatame, et ettevõtted elaksid aasta esimese poole selgelt üle ja hakkame teisel poolaastal investeerimisotsuseid üle vaatama. 2010. aasta teine poolaasta käib päike juba kõrgemalt.

Kas teine poolaasta ongi siis põhja tabamiseks õige hetk?

Ma arvan küll. Siis on selge ka eurootsus. Euro on märgilise tähendusega ja annab kindlust meile ja meie partneritele mujal maailmas. Sellega lahkume nö idabloki endisest tsoonist.

Mis siis juhtub, kui me ei suuda euroga 2011 liituda?

Midagi head see ei tähenda. Mäng on täna täispanga peale. Õnneks on küll trumpe kõvasti käes. Kui aga eurot ei saa, siis ..ei tahaks öelda, et tuleb devalveerimine, kuid devalveerimise risk kasvab siis hüppeliselt. Ja pessimism jätkub ka ettevõtjate seas. Ses mõttes hoiavad ettevõtjad hinge kinni, et asi õnnestuks.

Kiidavad aga valitsust ja ...

Nii ongi. Mis pole tavaline. Kui reeglina ettevõtjad kiruvad valitsust, siis praegu on harukordne hetk. Aga valitsus selle ära teeninud. Kuigi on agasid, siis lai plaan on hea.

Kuidas Selver edasi käitub?

Jätkame Eestis laienemist, mingeid muid turge ei vaata. Lätis oleme tegevuse külmutanud ja arvan, et tegime õigesti. Iga päev toob sellele kinnitust, kuigi ta oli valus otsus rahaliselt. Kuid majanduslikult õige. Aga mõne aasta pärast läheb Lätis Selveri teema aktuaalseks.

Lätist pole Selver siis loobunud?

Üldsegi mitte. Me lihtsalt olime sellises faasis, et tegevuse külmutamine oli suhteliselt lihtne. On ju teada, mis juhtub Lätis mõne aasta jooksul ja me sattusime oma turule minekuga kehva aega, kuna ettevalmistus võttis kolm aastat aega. Sattusime uue tegijana kokku kukkunud turule, see oli selline kahetsusväärne juhtum.

Te Äriplaanil öeldud ütlus hoida eemale Lätist ja Leedust kajas Leedus päris kõvasti vastu…

Ja Lätis ka. Läti suursaadik võttis teemat päris isiklikult. Kuigi see oli ju hästi normaalne soovitus. Minu käest küsiti ja ma ütlesin, et soovita investeerida Lätti ja Leetu. Ärimehe käest küsiti ja ärimees vastab. Igati normaalne soovitus. Ma ei öelnud ju midagi halvasti Läti riigi kohta.

Seega olete te ka praegu samal seisukohal?

Kindlasti.

Aga mida siis soovitate neile, kellel seisab raha Lätis ja Leedus kinni. Kas loobuda?

Need, kes täna Lätis tegutsevad ja kellel pole ära tulla mõistlik ja enamikele see pole, siis soovitan vastu pidada.

Siis hoida, mitte müüa?

Jah, müüa pole võimalik, turgu seal pole. Et täna leida ostjad…see tähendab oma äri ära andmist. Kahe-kolme aasta pärast olukord paraneb. Kelle brändid lätlastele juba tuttavad, siis tasub igal juhul hoida.

Viiks jutu korra pankadele, kelle kaasabil ju see kriis sellise ulatuse võttis. Kuidas te pankade tegevust täna ja kriisi ajal kommenteerite?

Jätame kriisile eelneva perioodi jutust välja. Kuid kriisi ajal on mul jäänud mulje, et kõik Eestis olevad pangad tegutsevad väga vastutustundlikult. Mis oli minu ja paljude ettevõtjate jaoks üllatus. Kartsime suurt pankade närvilisusest põhjustatud pankrotilainet.

Aga pangad on käitunud erakordselt rahulikult. On antud ettevõtjatele maksepuhkust, on kuidagi kokkuleppele saadud. Minu kõrv pole kuulnud ühegi panga pahatahtlikust käitumisest. Jah, mitmed ettevõtted on pankrotistunud, kuid need on ärid, mille puhul pank ei usu äriplaani või siis juhtkonda. Mõistlik käitumine. Näib, et neil skandinaavlastel, kes siia toodud riskiosakondi juhtima, on kogemused olemas.

Arvate, et kardetud pankrotilaine jääbki tulemata?

Jah, arvan, et jääb tulemata. Me võime veel sellel talvel näha suuremaid pankrotte, kuid mingit sellist suurt lainet ei tule. Siin on pangad vastutustundlikult käitunud. Otsitakse koos klientidega lahendust.

Paar „kas“ küsimust ka. Kas kinnisvarahinnad langevad Eestis veel?

Arvan, et ei. Kindlasti ei hakka need tõusma, kuid olulist langust mina ei prognoosi. Praegu on muidugi superaeg rendikõnelusi pidada, kui tahad midagi rentida.

Kas Eesti Energia tuleb börsile?

Tahaks küll. Põhiargumendid on ikkagi tema börsile toomise poolt.

Isegi selles osas ei taha Te kritiseerida peaministrit, kes pigem järgmisel aastal seda sammu ette ei võtaks?

Ei taha jah. Eks valitsusjuhi eesmärk on hoida valitsust koos ja vaadata, et kõik oleks söönud, terved ja kammitud ja et valimised lähevad normaalselt. Aga ma arvan, et Andrus Ansip sisimas toetab Eesti Energia börsile viimist.

Millal tuleb järgmine kriis?

10 aasta pärast. Laias laastus need nii käivad. Meie häda, et tuli kaks kriisi üksteise selga, meist endist tingitud (pankade turu võtmise aeg) pluss maailmamajanduses.

Kas Te olete 10 aasta pärast veel ettevõtja?

Kus ma pääsen, ikka olen. Kui oled sellele käe andnud, siis sellega tegeled.

Kui te oleksite Eesti president, millistele ettevõtjatele annaksite vabariigi aastapäeval medali?

Hea küsimus…ei oska siis nimesid nimetada. Poliitiliselt korrektne vastus on, et annaksin medali Eesti ettevõtlusele, kes on selle kriisi üle elanud ja tänu kellele majandus tuksub ja riiki pidada saab. Ei taha presidenti mõjutada.

Ühe nime ma siiski nimetaksin –  Enn Pant. Minu meelest on Tallinki kontsern Eestis üks võimsamaid ettevõtteid, kes aitab Eesti majandust kõvasti edasi. Need väiksed Eesti majanduse mootorid, soomlasi pean silmas, keda siia tuuakse, on väga tõsine abi Eesti turismi ja kogu teenindava sektori arenguks. Siin on Tallinkil tõsiseid teeneid, võimas asi püsti pandud.

Kas ettevõtlikkus on Eestis piisavalt väärtustatud?

Pärast kriisi on see asi paranenud. Enne kriisi...kui riigieelarve laekub pidevalt üle ja raha on palju, siis keegi ei mõelnud raha tekkimise peale.