Autor: Ain Alvela • 3. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogu ei pidanud läinud suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, kuna püsib lootus, et arengukava saadakse valmis kiiremini, kui kuluks maapõueseaduse muutmiseks. Seadusemuudatus oleks aga lubade väljastamise peatamiseks vajalik.

Ehitusmaavarade arengukava koostamisega on keskkonnaministeerium tegelenud terve selle aasta. See on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike, kestaks võimalikult lühikest aega ja saaks asjaosaliste poolt kuhjaga heastatud.

Ministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepp, kes juhib ka ehitusmaavarade arengukava koostamise juhtgruppi ütle, , et arengukava üks oluline sisuline eesmärk on vähendada kaevandamisega kaasnevaid konflikte. Praegu neid paraku on, ennekõike väljendub see kohaliku rahva soovimatuses oma elamiste naabrusse karjääre lubada. Lahkhelisid tuleb ette ka kaevandajate endi vahel.

„Tihtipeale arvatakse, et arengukava kinnitamine lahendab kõik probleemid, ent arengukava pole võluvits,“ selgitas Raudsepp. „Selle ülesanne on kõigepealt olukorra selgitamine. Tegelikku olukorda teades saab kinnitada arengukava edasise rakendusplaani.“

Kui arengukava saab valitsuse kinnituse ilmselt järgmise aasta jaanuaris, siis rakenduskava peab Raudsepa sõnul valmima maikuuks.

TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu tõdes, et asjade praegune seis ei rahulda eriti ühtegi arengukava koostamises osalevat huvigruppi. „Kaevandajad, kellele mõtlematu tegevuse riigikontroll välja tõi, kardavad kraanide kinnikeeramist. Vastaspool – ühiskonna keskkonnatundlik osa, kellel ei näi ehitusmaavarasid vaja minevat, seda just nõuabki,“ iseloomustas Reinsalu vastaspoolte suhtumist.

„Ehitusmaavarade vajajatel ning nende riiklikul esindajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, ei ole sedavõrd selget kuvandit, et arengukavva panna konkreetseid maardlaid ja mahtusid, kust, mida ja millal kaevandada," ütles Reinsalu. Nii ei anna asjade praegune seis tema hinnangul suurt lootust, et arengukavast saaks dokument, millele kaevandamisotsuste langetajad saaksid tugevalt toetuda.