Autor: Sirje Rank • 21. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Danske Banki analüütiku Violeta Klyviene hinnangul võib Leedu SKP Ignalina sulgemisest kahaneda täiendava 1,3 protsendipunkti võrra.

Leedu riik pole suutnud Ignalinale kohalikke alternatiive kindlustada, nii tuleb elektrit hakata importima Venemaalt ning suurendada elektritootmises gaasiküttel jaamade osakaalu. See tõstab elektri hinna elektribörsil praeguselt 6 Leedu sendilt (27 senti Eesti vääringus) kWh kohta  15 sendile (68 sendile), kirjutas agentuur Bloomberg. Lõpptarbijale tõuseks elektri hind Leedu energiaministeeriumi hinnangul praeguselt 35,8 Leedu sendilt 44,9 sendile (2 Eesti kroonile).

Leedu majandus saab täiendava hoobi nii elektri hinna tõusust kui saamata tuludes elektrienergia ekspordist, ütles Bloombergile Stockholmi Riia kõrgema majanduskooli professor Morten Hansen. „See on üsna kõva ja dramaatiline löök ning seda halvimal võimalikul ajal,“ ütles ta.

Esialgsel hinnangul kahanes Leedu SKP kolmandas kvartalis 14,3%. ELI riikidest oli suurem langus vaid Lätis ja Eestis.

Ignalina Tšernobõli tuumajaamaga sama tüüpi reaktorite sulgemine oli ELiga liitumise üks tingimus. Esimese reaktori seiskas Leedu 2004. aasta 31. detsembril.

Ignalina tuumaelektrijaam annab ligi 80% Leedu elektritarbest. 2008. aastal läks 23% jaama elektrienergia ekspordist Lätti ja 45% Eestisse.

Jaama sulgemine toob kaasa ka suured koondamised. Tuleval aastal kahaneb Ignalina töötajate arv 2700-lt inimeselt 1900-le.

2008. aasta novembris ametisse asunud Leedu peaminister Andrius Kubilius ütles, et võimalike alternatiivide osas, millega Ignalina toodangut korvata, ei saanud valitsus oma eelkäijalt „ettevalmistuse osas päranduseks midagi“. Selle eest tuleb nüüd elektrienergia eest rohkem maksta.