Autor: Artur Tooman • 5. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellel suvel alustasid BLRTs tööd keevitajad Hiinast, kuid juba mõne kuu pärast kuulutasid nad välja streigi.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgenstein selgitas, et antud juhul käib jutt mitte BLRT Grupi või kontserni tütarettevõtete töötajatest, vaid koostöö hiinlastega on seotud konkreetsete projektidega, mille raames vajatakse hooajaliselt kõrgkvalifitseeritud lisatööjõudu.

BLRTsse saabus 62 hiinlast, kuid atesteerimist ei läbinud neist kümmekond. Konkreetsetest kvalifikatsiooninõudmistest teadsid ka Hiina partnerid, kes pidid valima vajaliku personali. «See asjaolu tekitaski segaduse, mida me lahendame koos oma partneriga,» ütles Hallik-Jürgenstein.

Äripäevale teadaolevalt peitus segadus lepingus, kus oli pandud paika tunnitasu, kuid ei olnud öeldud, et väljaõppe ajal ei maksa BLRT neile sama palju kui täisväärtusliku töö eest.

Selle tulemusena hakkasid hiinlased streikima, kui selgus, et esialgu saavad nad vähem palka.

See ei ole esimene kord, kui BLRT-l tekivad probleemid välistööjõuga. Mõned aastad tagasi ei maksnud ettevõtted, kes tõid Eestisse keevitajaid Ukrainast, BLRT-lt saadud keevitajate rendi pealt makse. Seetõttu tekkisid BLRT-l probleemid maksuametiga. Ja 2007. aastal pagesid needsamad ukrainlased tehasest suurema palga otsingule.

Hallik-Jürgensteini sõnul on hiinlaste edaspidine kasutamine tööjõuna veel lahtine.

Kommentaar: Välistööjõuta hakkama ei saa

Igor Päss, personaliotsingufirma Ariko ReServ

Jah, praegu räägitakse suurest hulgast töötutest, kuid ma usun, et isegi töötukassa ei tea täpselt, mis kvalifikatsioon nendel inimestel on. Kui tekivad uued projektid, uued tootmised, aga nad tekivad niikuinii, siis tõuseb tööjõu probleem taas päevakorrale. Paar kvalifitseeritud spetsialisti Eestist leiab, kuid sajakonna otsimine on juba raske. Nii et kaadri otsimise küsimus jääb alati aktuaalseks.

Muidugi võib ettevõte ise otsida vajalikke spetsialiste, kuid ta peab arvestama, millist kasu tahab välistöötajast saada. Sellest lähtuvalt tuleb hinnata ja kontrollida kvalifikatsiooni, kogemust, litsentsi, soovituskirju. Kui iseseisvalt inimese tausta kontrollida on raske, tasub pöörduda vastavate firmade poole. Samuti kutsudes tööle välismaalase tuleb arvestada tema psühholoogiat, suhtelmisoskust ning kohanemisvõimet.

Tasub teada

Sellel aastal laekus tööbörsile 207 välistööjõu palkamise taotlust. 199 neist on rahuldatud. Tööandjad said loa võtta tööle 159 Ukraina kodanikku, 8 India kodanikku, 8 Venemaa kodanikku ja 6 Filipiinide kodanikku.

Kõige rohkem taotlusi esitas sel aastal BLRT Grupp (52 taotlust), Azov-Balt Group (41), OÜ Smiso (27) ja OÜ Tallinna Laevatehas (15).

Luba lühiajaliseks tööks Eestis peavad saama nende riikide kodanikud, mis ei kuulu Euroopa Liitu ning kellel ei ole Eesti elamisluba. Selle aasta 7 kuu jooksul väljastas kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) 135 lühiajalise töö luba. Tööandjad said loa palgata 58 Ukraina kodanikku, 24 Kuuba kodanikku ja 18 Venemaa kodanikku.

Kui vaadata tegevusvaldkondade järgi, siis kõige rohkem väljastas KMA lube loovtööliste (66) ja seadmete häälestajate või kvalifitseeritud tööliste (39) palkamiseks.

Möödunud aastal väljastas KMA 537 lühiajalist tööluba, 2007. aastal 652. 2004.–2008. aastal väljastatud lubadest 37% lubasid palgata Ukraina kodanikke, 28% Venemaa kodanikke.

Allikas: KMA