Tööstus: utiilpakend tõuseb toorainena üha enam hinda

Pakendite tulemuslikuks ümbertöötlemiseks
peab need korralikult puhastama ning siis täpselt materjalide järgi
sorteerima.

Pakendimaterjalide tulemusliku ringlussevõtu eeldus on, et pakendid oleksid puhtad ja sorteeritud materjali liigi järgi - ajalehepaber eraldi plastpudelitest, kile eraldi papist, klaas värvide järgi jne.

"Segada ei või ka aknaklaasi pudeliklaasiga, kuigi mõlemad võivad värvi poolest olla sarnased," selgitas prügikäitlusfirma Ragn-Sells teenusejuht Kalle Grents. "Kõige keerulisem on sorteerida plaste, sest väliselt sarnased esemed võivad olla tehtud eri tüüpi materjalidest."

Puhastatud pakendist saab kvaliteetsema toorme
Tulemusliku taaskasutamise seisukohalt ei tule kasuks, kui panna pakendid prügikonteinerisse koos neis olnud toote jääkidega, näiteks jätta leivakotti pool leiba jms.

Grents rääkis, et üldjuhul lisatakse saadud teisest tooret tootmisprotsessides esmasele tooraine täienduseks, kuna teisene ehk sekundaarne toore on omahinnalt odavam, ent sageli kvaliteedilt viletsam.

Sekundaarne tooraine aitab toote hinda madalal hoida
"See n-ö odavus võib-olla vaid mõni protsent, ent materjali hind võib erineda ka kordades," märkis ta. "Sekundaarse tooraine kasutamisega saab uue toote omahinda küll madalamal hoida, kuid tuleb siiski arvestada, et teisesest toormest valmistatud toote kvaliteet ei pruugi olla nii hea, kui otse naftast, rauamaagist või puidust tehtud asjadel."

Kaasaegse tehnoloogia toel on välja töötatud palju tooteid, mis valmistataksegi ainult teisesest toormest - prügikotid, plastkastid, ühekordse kasutusega toidunõud jmt.

Eesti sammub plastikpakendi taaskasutamise esirinnas
Euroopa Liidu riigid pluss Šveits ja Norra taaskasutasid mullu keskmiselt 29% kogu tekkivaist plastpakendijäätmeist, ületades seatud 22,5% eesmärgi.

Äsja valminud Euroopa plastitööstuse aruandes, mis sisaldab analüüse plastitoodangu, nõudluse ja taaskasutuse kohta, seisab, et eelmisel aastal suudeti Euroopas 58% turule jõudnud plastpakenditest kokku koguda, 42% aga ladestati prügilatesse.

Plasti tootmine languses
Aruande kohaselt taaskasutati 51,3% kogutud plastikust ehk 5,3 miljonit tonni materjalina, 7,5 miljonist tonnist plastijäätmetest valmistati RDF-kütust. Eriti agar prügikütuse põletaja on Saksamaa, kus selleks läheb 34% plastijäätmetest.

Euroopa Plastikäitlemise Assotsiatsiooni (EPRO) peasekretär Peter Sundt märkis, et üleilmse kriisi kütkeisse sattunud Euroopas vähenes plastide tootmine 2008. aastal viis miljonit tonni ja see ulatus mullu 60 miljoni tonnini, nõudlus aga jäi vaid 48,5 miljoni tonni kanti.

Taaskasutus hoogustub
"Kuigi aastas suureneb tekkiva prügi kogus Euroopas 3%, on prügilatesse minevate jäätmete kogus jäänud kümmekonna aasta tagusele tasemele," iseloomustas Sundt. "Ladestamise kallinemine peaks motiveerima prügi, sh selles sisalduvaid plastijäätmeid sorteerima ja taaskasutama. Madala prügilamaksuga riikides on ka taaskasutuse osa väiksem."

MTÜ Eesti Pakendiringlus teenindusjuht Andres Siplane kinnitas, et Eesti sammub plastpakendite taaskasutamises Euroopa esirinnas - meil ulatub ringlusse suunatavate plastpakendite osakaal tänavu 55 protsendini turule toodud pakendite arvust.

Heaks taaskasutuse määraks loetakse 40%. Sellisedki eesrindliku jäätmekäitlusega riigid, nagu Saksamaa ja Rootsi, suudavad taaskasutada vaid napilt üle 30% kogutud pakenditest.

Pakendijäätmete tulemuslik sorteerimine eeldab teadlikkust

Liitrine mahlapakk
*Tegemist on üldjuhul joogikartongi ehk tetrapakiga. Eestis üldjuhul ainult sorteeritakse ja pallitakse ning saadetakse ümbertöötlemiseks Euroopasse.
*Ainus seade sellise materjali ümbertöötlemiseks ja sedagi väga väikese koguses on Räpina paberivabrikul.
*Ümbertöötleja juures eraldatakse töötlemise käigus erinevad materjalikihid - paber, kile, korgiplastik jms. Paberikiud läheb uuesti paberi tootmiseks, kile ning muud plastikud jäätmekütuseks.
Plastikust veepudel
*Pudelid purustatakse, pestakse ja granuleeritakse spetsiaalsetes ahjudes. Neid graanuleid saab kasutada peaaegu sama laialdaselt kui esimese ringi tooret, põhilised piiranguid kehtivad vaid toidutööstuse pakkematerjalide valmistamiseks. Enim kasutatakse neid tekstiilitööstuses - näiteks fliiside ja vatiini valmistamisel.
Plekist konservikarp
*Sorteeritakse metalli liigi järgi ja saadetakse Eestist välja metallitööstustele uute metallitoodete valmistamiseks.
*Klaasist õllepudel
*Õllepudel üldjuhul ringleb - õlletehased kasutavad neid mitu korda. Pudel pestakse ning täidetakse uuesti.
*Kui aga pudel on purunenud, kuid seda on võimalik värvi järgi sorteerida, liigub see Eestis ümbertöötleja juurde, kus klaas lisatakse täiendavalt sulatusahju.
*Käsitsi sortimiseks liiga purunenud pudelid saadetakse piiritagustele ümbertöötlejatele. Säärast toodet saab kasutada ka näiteks soojustusmaterjali (klaasvilla) tootmiseks.
Rohelisest klaasist veinipudel
*Kui pudel on terve, liigub see Eestis ümbertöötleja juurde, kus lisatakse täiendina tootmisprotsessi käigus sulatusahju. Klaasipuru tuleb sorteerida spetsiaalsete masinatega. Kasutatakse täiendava toormena klaasisulatusahjus.
Leiva või saia kilekott
*Kui kilekott on suhteliselt puhas, siis sorteeritakse see materjali liigi järgi. Tavaliselt on tegemist erinevate plastikutüüpidega ning vastavalt tüübile toimub ka ümbertöötlus. Tulemus läheb lisandina plastiktoodetesse või tekstiilitööstusse. Määrdunud kilekotid purustatakse ja kasutatakse jäätmekütusena - põletamine energia tootmiseks vms.
Plastikust margariinikarp
*Kui karp on puhas, siis sorteeritakse materjali liigi järgi. Vastavalt plastiku tüübile töödeldakse see ümber ja suunatakse lisandiks plastitootmise toorainesse või tekstiilitööstusse. Määrdunud karbid purustatakse RDF-kütuseks.
Papist tordikarp
*Kui karp on puhas ning pole kreemist läbi imbunud, siis saab seda paberitööstusesse saata. Sellest valmistatakse uusi pappkarpe.
Penoplastist pakkeümbris
*Transportimiseks pressitakse sedasorti pakendid väga suure jõuga kokku ja üldjuhul kasutatakse neid ehitusmaterjalide tööstuses soojustusplaatide valmistamisel.
Puidust teepakkide karp
*Puit purustatakse ja põletatakse jäätmekütusena. Kvaliteetsemat osa sellisel moel kokkukogutud puidust saab aga kasutada puitkiudplaatide valmistamiseks.
Pane tähele
Segapakend tuleb veel kord läbi sortida

Segapakendi kogumise konteinerisse tohib panna:
*plastpakendeid - jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika-toodete tuubid, karbid ja purgid, plastnõud jmt;
*metallpakendid - toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid, konservkarbid jne;
*joogipakendi, kartongi jm kihilisest papist pakendid - piima- ja mahlapakendid, kartongist kondiitritoodete karbid;
*klaaspakend - pudelid, purgid jm, aga seda vaid juhul, kui lähikonnas pole selleks eraldi konteinerit;
paberpakendi konteinerisse käivad ainult papist karbid-kastid, jõupaber ja paberkotid.

Tasub teada
*Mullu tabas plastitootmist ajaloo esimene langus
*Viimase 50 aastaga ehk oma algusaegadest saati on plastpakendi kasutamine maailmas suurenenud umbes 2000%.
*Eestis läheb aastas käibele keskmiselt 25 000 tonni plastpakendeid.
*2009. aasta lõpuks peaks Eestis suunatama taaskasutusse vähemalt 55% turule tulnud plastpakenditest.
*Ostes pakendatud kaupa, maksad ka pakendi eest. Visates pakendi prügikasti, maksad selle eest jälle - nüüd juba prügivedajale.
*Paber ja papp tekitavad bioloogilise lagunemise tulemusena metaani, mis on 23 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2.
*Iga tonn ümbertöödeldud vanapaberit säästab 17 metsas kasvavat puud.
Allikad: AS Ragn-Sells, Prügihunt, Äripäev

Osale arutelus

  • Ketlin Piirilinn

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara