Rein Aidma: puidu põletamine elektrijaamades pole läbi mõeldud

Puidu põletamine elektrijaamades pole päris
läbi mõeldud samm, sest hävitab muud turgu, ütles riigikogu Reformierakonna
fraktsiooni liige Rein Aidma.

Aidma osales reedel Püssis Repo Vabrikutes toimunud Virumaa puidutööstuste kriisikoosolekul, kus arutati elektrituruseaduse eelnõu mõju puidutööstusele. „Ühe turu elemendi ehk elektrijaamadele suure koguse puidu müümise – mis on iseenesest õige –, kõrval on muud asjad jäänud arvesse võtmata. Masu ajal, kui muud hinnad langevad, on puidu hind korralikult kerkinud,“ selgitas ta.

„Haavapuu väärtus kasvab Estonian Celli tselluloositootmises seitse-kaheksa korda, samas elektrijaamas puit lihtsalt vaid põleb,“ lisas Aidma.

Tema sõnul kardavad puidu töötlejad, et puidu hind läheb aina üles ning Püssi ja Kunda tehaste omanikele muutub Eestisse tehtud investeering mõttetuks. Sellega on oht, et eksporti väga suurel määral tootev ettevõtlusharu meil Eestis kaob, kinnitas riigikogu liige.

„Vähe sellest, ka talupojaloogika kohaselt on arusaadav, et kui puidu primitiivselt ära põletame – sealhulgas töötlemiseks sobiva puidu, mitte ainult kännud, oksad ja võsa –, siis on selles skeemis midagi viltu ning tuleb asja normaliseerima hakata,“ rääkis Aidma.

Eestis on metsaraie suurusjärk viis miljonit tihumeetrit aastas, ent võiks tema ütlusel olla rohkem. Seetõttu on määratud 400 000 tihumeetrit raiemahuks, mille elektrijaamad oma kateldes ära põletavad. „Elektrijaamade turule tulek puidu tarbimise mõttes oleks täiendavaks stiimuliks, et raiemahtu kasvatada ja oleks, kuhu müüa,“ selgitas Aidma.

Paraku on selgunud, et riigikogus kevadel vastu võetud mehhanism töötab poolikult. Püssis paikneva Repo Vabrikute ja Kunda lähedal asuva tselluloositootja Estonian Cell teatel on toorpuidu hind kasvanud 40%.

Aidma sõnul peab hinda kujundama turg. „Kui aga osa turust on saanud 400 000 tm ulatuses riiklikult täiendava tellimuse, siis ei lisandu puidu pakkumist, vaid tõuseb hind ning raiemaht on sama,“ sõnas ta.

Elektrijaamadesse minev 400 000 tm puitu võimaldaks Aidma kinnitusel toota ainuüksi puitplaati 270 000 tm. „Sellest saaks toota 700 miljoni krooni eest kõrgväärtuslikku produkti, mille tarbimine lähiriikides oleks tagatud,“ kinnitas ta.

Elektrijaamade suunas on riik teinud tema sõnul õige sammu, ent see samm pole läbi mõeldud, kui hävitab muud turgu. „Kui puidu vääristamine seetõttu kannatab, tuleb leida täiendav regulatsioon,“ märkis Aidma.

Reformierakond kutsub tema sõnul asjaga seotud pooled – Repo Vabrikute, RMK, keskkonna-, majandus- ja rahandusministeeriumi esindajad – oktoobris või novembris ühe laua taha, et kuulata nende argumente ning leida lahendus. „Riigi käitumine peab olema ettearvatav, ka ettevõtluses,“ sõnas Aidma.

Reedesest koosolekust võtsid osa riigikogu saadikud Rein Aidma, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik ja Indrek Saar, Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Majajääs ning piirkonna omavalitsuste esindajad: Kiviõli linnapea Kaja Kreisman, Püssi linnavolikogu esimees Andrus Talsi ja Püssi linnapea Marge Männi, Lüganuse vallavolikogu aseesimees Kaja Toikka ning Maidla vallavanem Arno Kodu, samuti ASide Repo Vabrikud ja Estonian Cell töötajad.

Osale arutelus

Toetajad

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud