Rohelise energia võidukäigust saavad tootjad tööd

Üleilmne alternatiivsete energiaallikate
üha laialdasem kasutusele võtmine on jõudnud ka Eestisse, pakkudes mitmele
siinsele tootmisettevõttele tööd ja teenistust.

Eesti firmadel on siiani tulnud tegemist teha ennekõike tuuleenergia projektidega, lähiajaks on märk maha pandud mitme uue mahuka tuulepargiarenduse käivitamiseks. Tähelepanuväärne on, et kuigi kõrge arengutasemega riikides majandus üldiselt langeb, pole see langus siiski märkimisväärselt räsinud nn alternatiivenergeetika projekte.

BLRT Grupi kommunikatsioonidirektori Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on ettevõtte üks strateegilisi suundasid panustamine taastuvenergeetikasse, sest selle osakaal maailmas kasvab jõudsalt.

Rohelisel energial kiire kasv

"Globaalse majandussurutise tingimustes ei ole taastuvenergeetika sektoris märkimisväärseid kukkumisi olnud," teadis ta öelda. "Lepingutega on meil kaetud tuuleenergia, aga hoiame ennast kursis ka teiste suundadega nagu näiteks mereenergia."

Praegu on BLRT Grupil tuuleenergia sektoris lepinguid umbes kahe miljardi krooni väärtuses.

"Valmimas on spetsiaallaev WindLift1, mis hakkab Põhjamerre paigaldama ja hooldama meretuulikuid, sinna ehitasime ka transformaatorplatvormi, mis muundab tuulikute toodetud energia sobivaks elektrivõrkudele." Meretuulikutele ehitatakse veel kolmjalgadest vundamente, maismaatuulikutele ABB tellimusel võlle jms.

"Käimas on mitmeid läbirääkimisi uuteks lepinguteks," rääkis Hallik-Jürgenstein. "Eesmärk on tootmisahela suurendamine ja oleme kaalunud võimalusi ise tuuleparkide rajamises osaleda."

Tootmine peab olema tõhus

ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul on energiatõhusus kahanevate ressursside tingimustes muutumas järjest olulisemaks ja paljusid valdkondi mõjutavaks.

"Energiatõhususe potentsiaal on hoomamatu, sest arendustöö energiatõhusate tehnoloogiate ja taastuvenergia tootmise valdkonnas käib pidevalt," tõdes Henriksson. "Energiatõhususe vajadus tekib mitmete tegurite seose tulemusena, millest ökoloogiliste põhjuste kõrval on üks olulisemaid nõudluse ja ressursside ebaühtlane paiknemine."

Kui võtta aluseks SKP, on Henrikssoni sõnul Hiina majandus umbes neli korda väiksem kui USA majandus, kuid Hiina osakaal maailma energiatarbimises võrreldes USAga on vaid kaks korda väiksem.

"Hiina majandus on väiksem ka võrreldes Jaapaniga, kuid samas tarbivad hiinlased kaks korda rohkem elektrienergiat kui jaapanlased," ütles ta. "Siin ongi küsimus tõhususes - juba kümneprotsendiline langus hiinlaste elektritarbimises annab tohutu energiasäästu."

Hendriksson kinnitas, et energia ebatõhusa kasutamisega seotud peamine mure - CO2 emissioon - oli 2006. aastal 27,9 miljonit tonni, sektorite kaupa moodustas elektritootmine sellest 41%, tööstus 16%, erasektor, teenused, põllumajandus 12%, muu 8%.

Sellise kolossaalse heitmekoguse juures tuleb eraldi rõhutada, et koguni 80% energiast läheb transpordi, tootmise, ülekande, jaotuse, tööstusprotsesside ja tööstustootmise käigus kaduma.

"Eestis on taastuvenergia kasutuselevõtt alles lapsekingades ning sõltub nii riigi energiapoliitikast kui erasektori investeerimisvalmidusest," tunnistas Henriksson, lisades, et taastuvenergia potentsiaal tundub olevat tohutu ja selle osakaalu suurenemises ei saa olla kaotajaid.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud