18. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tootjad kinnitavad, et sel suvel keskendutakse tavalisest rohkem odavama hinnaklassi toodetele. Eelisolukorras on suuremad tööstusettevõtted, kes suudavad pakkuda laia valikut.

Nii märkis Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere, et toodete suveportfelli arendamisel arvestab ettevõte majanduses toimuvaga ja pakub tootevalikut, mille seast meelepärase peaks leidma nii gurmaan kui ka lihtsat kõhutäidet ootav tarbija.

"Suvetoodetelt ootavad tarbijad emotsiooni, head maitseelamust," selgitas Mere. "Hinnatundlik tarbija eelistab lihtsamat vorsti või ostab liha ja teeb marinaadi ise."

Rahapakk võlub ostjat

Põhjaliku jaanipäevakampaania ette valmistanud ASi Põltsamaa Felix müügidirektori Marek Viiloli sõnul on müügistrateegia peamine tähelepanu sel suvel koondatud ketšupile ja uuele majoneesile.

Number

55 miljonit krooni vähenes tänavu esimeses kvartalis toidukaupade ja jookide jaemüügimaht mullu sama perioodiga võrreldes.

"Käimas on selle suve kõige olulisem kampaania tomatiketšupile sõnumiga "Jaanipäevaks taskud täis", kus peaauhinnaks on 50 000 krooni, lisaks mobiiltelefonid," tutvustas Viilol suveplaane.

"Kuna oleme suveks lisanud oma tooteportfelli uusi kastmeid, eelmisel aastal alustasime margariinide ja maiustuste müügiga, siis loodame hoolimata jookide ja valmistoidu tarbimise vähenemisele hoida suvel müügikäivet vähemalt eelmise aasta tasemel."

Ostu määrab ilm ja tuju

ASi Premia Tallinna Külmhoone juhataja Kuldar Leis märkis, et 2009. aasta plaani tegi ettevõte väga konservatiivse ja praegu on Premia Eestis müünud selle plaani päraselt, mis tähendab umbes 20% vähem kui mullu samal ajal.

Leis on seda meelt, et jäätis on impulsstoode ja suur mõju selle müügile on hea ilm ja ostja sobiv tuju.

"Eks tootjatel on ühelt poolt kiusatus teha hinnakampaaniaid, mis toovad suure müügi, aga pole reeglina tulusad, ja teisalt mõlgub meeles kaubamärkide väärtuse tõstmine," rääkis ta.

Ka Nõo Lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük tunnistas, et tarbijad on sel suvel muutunud ettevaatlikumaks ja hinnatundlikumaks.

"Me ei tee sellel hooajal suvetoodetele TV- ega trükireklaami, nagu tegime eelmisel aastal," nentis Kruustük.

Nõo Lihatööstuse kogumüügi kasv on eelmise aastaga võrreldes kiloliselt 15%, samas lihatoodete müük on langenud 15%.

Üks küsimus

Sirje PotiseppEesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Kui palju kaotavad toidutootjad praegu aastas oma müügikäibest ja millest see on ennekõike tingitud?

Toidutööstused on suhteliselt heas olukorras ja loodame ka majandusraskustest kõige kiiremini ja valutumalt välja tulla.

Vähenenud on nii tootmismahud (juba ekspordi arvelt) kui ka loomulikult müügimahud. Prognoositud 10% on saanud ligi 20%. See on aga teiste sektoritega võrreldes ikkagi hea tulemus.

Väidan, et praegu on Eestis olemas tarbijaid, kes võivad endale endiselt lubada väljakujunenud toitumisharjumusi ja kõrgema lisandväärtusega toiduaineid.

Kui suur on see inimeste hulk arvuliselt, ei oska öelda, kuid nad on olemas. Seega - väike päike pilvises taevas.

Samas mõned ettevõtted, kel on orienteeritus ekspordile olnud viimaste aastate prioriteet, suudavad selle najal ka praegu elada.

Pean siin silmas näiteks joogitootjaid, näiteks Livikot.

Hind on alati toote puhul argument, kuid alati mitte nii tähtis kui majandussurutise ajal.

Sageli tehakse kaubanduskettides sisseostuotsus ainult hinna baasil ja nii ei suuda meie ettevõtted konkureerida maailma suurimate tootmisettevõtetega, muutugu me kuitahes efektiivseks ja langetagu kulusid.

Kusagil tuleb piir, kus kulusid enam langetada ei saa. Sageli seetõttu Eesti tootjad private label'i pakkumisi, kus rõhutakse hinnale, ei võidagi ning jäävad kaotajateks.

Olulisim roll tootevalikus on tarbijal - kuningana valib ta täpselt, mida ostab, ja viimasel ajal üha rohkem rahakoti järgi.

Tootjad ei saa toota toiduaineid, mida tarbijad ei osta ja kaubandus ei ole ka sellistest toodetest huvitatud, olgu hind siinkohal nii madal või kõrge kui tahes.

Õnneks on eestlaste eelistus kodumaise kauba osas kõrge (70%). Globaliseerumisele saame vastu astuda vaid oma tootjaid ja tooteid eelistades.

Kuigi järjest raskemaks muutub kauplustes eristamine, milline on kodumaine ja milline mitte.

Kommentaarid

Ülo Kivine, ASi Tere juhatuse esimees

Sügav kummardus meie tarbijaile, kes vaatamata ehk kallimale hinnale valivad ikka siinsest toorainest ja Eesti tööstuses valmistatud kaupa.

Ega tööstused ei panustagi praegu tootmismahu suurendamisele, sest hinnad on langenud juba n-ö alla Kroonlinna nulli.

Marek Viilol, ASi Põltsamaa Felix müügidirektor

Kui allahindluskampaaniad toimisid edukalt veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, siis praegu on toidutootjal tõesti vaid hinnakampaaniat tehes keeruline paljude üheaegselt samal riiulil olevate toodete seast valituks osutuda.

Siiski on peale soodushinna ka teisi vahendeid, millega tarbija silmis eelistatud olla. Näiteks lisaväärtuskampaaniad, kus kahe pitsa ostmisel saad kingitusena kaasa pitsalõikuri või pajakinda.

Heiki Hallik, ASi Hallik juhatuse esimees

Esimese kvartali müügikäibest kaotasime umbes 3% mullu sama ajaga võrreldes, kuid praeguseks on olukord stabiliseerunud.

Languse põhjustas tarbimise vähenemine. Selgelt on langenud kookide, saiakeste jt magusate toodete müük, tõusnud aga pagaritoodete - leiva ja saia müük.

Aga just pagaritoodete hinnad on Eestis niigi sedavõrd madalad, et keerukas oleks siia välisturgudelt midagi sisse tuua või erilisi sooduskampaaniaid korraldada.

Evelin Mägioja, ASi Rimi Eesti Food turundusjuht

Neil päevil algas kõigis suuremates jaekettides, sh Rimis ja Säästumarketis kampaania, mille käigus märgistatakse sini-must-valgete lipukestega eestimaiste toodete hinnasildid. Küsimus on, kas see saab veenvaks argumendiks ostuotsuse tegemisel.

Kui võrrelda eelmisel aastal samal ajal avatud olnud kauplusi, siis mahuline müük on tänavu vähenenud marginaalselt. Tarbija eelistab praegu küll rohkem kampaaniatooteid ja odavama hinnaklassi tooteid, ent mahuliselt on tarbimine põhimõtteliselt sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Vähenenud on maiustuste, alkoholi ja puuviljade müük, suurenenud juurviljade, teraviljatoodete ja teiste kuivainete ning konservide müük.