Keemiatööstuse liit: põlevkivi ressursimaks võib tõusta kuni 500%

Keemiatööstuse liidu teatel on riigikogu
rahanduskomisjoni eilne pressiteade, mis teatab keskkonnatasude
kavandatatust väiksemast tõusust, eksitav. Tegelikult võib põlevkivi
kaevandamise ressursimaks tõusta kuni 500%.

Liidu teatel on praegune ressursitasu alam-ja ülempiir põlevkivi kaevandamisõiguse eest kehtivas seaduses 6 ja 20 krooni tonni kaevandatud põlevkivi kohta, kuid uues eelnõus toodud piirid on 14,4 ja 100 krooni tonni põlevkivi tonni eest. Samuti puudub eelnõus ülevaaade, kui palju toob kavandatav keskkonnatasu tõus riigieelarvesse tegelikult raha lisaks ja milleks seda kasutatakse.

Roheliste fraktsiooni selgitus, et ühelt poolt tõusevad keskkonnakasutuse tasud ning teisalt luuakse eeldused energia- ja ressursisäästlikuks majanduskasvuks, eelkõige elamu- ja energiasektoris, ei seostu ega ka põhjendu tegeliku keskkonnatasude tõusuga, väidab liit.

Eesti Keemiatööstuse liidu teatel teeb nii suur, kuni viiekordne, erinevus põlevkivi kaevandamise piirmäärade vahel ettevaatlikuks. Olukord, kus põlevkivi kaevandamise piirmäära suuruse rakendamise otsus jääb ainult keskkonnaministri pädevusse, muudab põlevkivist elektrit, õli ning kemikaale töötlevate ettevõtete tuleviku ebakindlaks. Pidevalt mahukaid investeeringuid vajavad põlevkivi töötlevad ettevõtted muutuvad ressursimaksu piirmäärade kääride tõttu pankade silmis laenutaotlejatena kõrgendatud riskiga ettevõteteks. Seega muutub põlevkivist elektri, õli ja kemikaalide tootmine väljasurevaks tööstusharuks, vaatamata sellele, et Eesti on tänaseni tuntud kui juhtiv põlevkivi ümbertöötleja maailmas.

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum: „Üha rohkem hakkab tunduma, et järjepidev ja sihikindel rünnak põlevkivile ehk teisisõnu Eesti energiajulgeolekule, sh kütuste bilansi negatiivsele suunale kallutamisel, hakkab lõpuks „vilja kandma“. Täna ei meenuta enam keegi üllast ja tööstuse poolt nurinata aktsepteeritud ökoloogilist maksureformi, millega 2006. aastast toimus hüppeline ressursi- ja saastetasude tõus ikka selleks, et edaspidi vältida järske tasumäärade tõuse eesmärgiga hoida riigis inflatsioon lähitulevikus eurotsooniga ühinemiseks kontrolli all. Eurole üleminek on ju seatud prioriteediks number üks.”

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud