15. juuni 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaugkütteühing süüdistab seaduseloojaid kallutatuses

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) on nördinud Eesti Energia ja energiaturumajanduse arengut suunavate ametnike käitumisest, mille tulemusena võib homme riigikokku jõudva eelnõu üks punkt muuta konkureerimise Eesti elektrienergiaturul praktiliselt võimatuks.

EJKÜ juhatuse esimehe Tiit Rahkema sõnul soovib rahanduskomisjon eeldatavasti Eesti Energia soovitusel viia elektrituruseadusse sisse pealtnäha ebaolulise muuda shy;tu shy;se, millega tahetakse kaotada ära 100 MW piir taastuvtootjatele toetuste määramisel, edastas ühing.

Muudatuse tulemusena oleks Narva elektrijaamadel edaspidi võimalik oluliselt suurendada puiduhakke nõudlust, millega kaasneks puiduhakke ja seeläbi ka hakkest sooja tootvates asulates kaugkütte märkimisväärne hinnatõus.

“Hakke põletamine Narva elektrijaamade kateldes ei muudaks energia tootmist aga säästlikumaks - lihtsalt suur kogus puitu põletataks Narva jõe soojendamiseks. Selle seadusemuudatuse ainus eesmärk saab seega olla konkureerivate, samuti puiduhaket vajavate elektri- ja soojatootjate täielik väljasuretamine ja Narva elektrijaamade monopoliseisundi kindlustamine,” räägib Rahkema.

EJKÜ leiab, et eelnõu seletuskirjas esitatud lisalaekumised 350-400 miljonit krooni on selgelt liialdatud ja põhjendamata ega aita sugugi kaasa eelarvepositsiooni parandamisele. “Meie arvates on lisalaekumine ainult umbes 40-70 miljonit krooni ja seda ka mitte 2009. aasta eelarvesse,” räägib Tiit Rahkema.

Rahkema sõnul on sellise ettepaneku tegemine eriti uskumatu, arvestades, et parasjagu on riigikogus menetlemisel ka energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Kavandatav seadusemuudatus on mitmete arengukava põhimõtetega otseses vastuolus.

Nii on tema sõnul põhjendamatu, et taastuvtootjate toetust hakkavad saama Narva elektrijaamad, kelle elektritootmisprotsessis kasutatakse ära ainult ca 1/3 puidus sisalduvast energiast, samas kui efektiivse koostootmise tingimustes Väo ja Tartu ning tulevastel teistel elektri ja soojuse tõhusa koostootmise jaamades kasutatakse ära ca 90% energiast.

“See tähendab, et kavandatavat eelnõu muudatust, mille järgi tarbija taskust võetavat toetust hakatakse maksma puidu raiskamise eest, võiks julgelt nimetada “Puidu raiskava põletamise ehk jaanilõkke toetuse eelnõuks”,” seisab EJKÜ edastatud teates.

“Kiire ja pealtnäha vähetähtsa seadusemuudatuse kattevarjus püütakse täielikult ümber korraldada aastatega ehitatud energiaturu struktuuri, EJKÜ peab sellist käitumist vastutustundetuks, kuritahtlikuks, ja mis peamine, absoluutselt ebaeetiliseks,” tõdeb Tiit Rahkema.

Et takistada energiaturgu kahjustava seadusemuudatuse kehtestamist, saadab EJKÜ täna riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise, milles osutab mitmetele kavandatava muudatuse vasturääkivustele ja negatiivsetele tagajärgedele ning esitab omapoolse lahenduse. Eelnõu arutab kell 10 riigikogu rahanduskomisjon ning homme läheb see riigikogus lugemisele.

“EJKÜ mõistab ja jagab muret eelarve pärast. See ei tähenda aga nõusolekut ja leppimist valede otsustega. Riik peab mõistlikult funktsioneerima ka pärast eelarve päästmist,” ütleb ühingu juhatuse esimees.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077