12. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei mänginud mingit rolli hankel osalevate firmade päritolu, vaid asjaolu, et esialgsetel tingimustel

väljakuulutatud riigihanke lepingut ei olnud enam võimalik sõlmida.

Võrreldes hanke esialgse väljakuulutamise ajaga, möödunud aasta suvel, on tänaseks riigi võimalused hooldetööde finantseerimiseks oluliselt vähenenud. Seetõttu ei pidanud Maanteeamet ka õigeks hanke jätkamist, olenemata sellest, kes esitasid riigihankele pakkumised.

Maanteeameti riigihankemenetlus Keila teemeistri piirkonna riigimaanteede hooldaja leidmiseks peatus detsembris 2008 mittekvalifitseeritud ühispakkujate Destia Oy ja Turgel Grupp AS kaebuste tõttu.

Vaidluse põhjustas kvalifitseerimisnõuete erinev tõlgendamine, mis võis tuleneda hankedokumentides esitatud nõuete mittepiisavast kirjeldusest. Kuna vaidlustuste menetlemine kestis üle kehtiva hooldelepingu tähtaja, oli hädavajalik kehtiva lepingu pikendamine, mida tehti kaks korda, et tagada tee sõidetavus kuni uue hooldaja leidmiseni.

Destia toodud väide firma lahkumise põhjusena, et Eestis ei ole võimalik ausalt asju ajada, tekitab Maanteeametis nördimust. Destia on riigihangetel võitnud mitmeid lepinguid, mille alusel teostatakse tänagi erinevaid töid üle Eesti. Maanteeamet loodab ka edaspidi näha Destiat osalemas Eestis toimuvatel teetööde hangetel.