31. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui tööstustoodangu 30%list kukkumist kommenteerida alkoholitööstuse seisukohalt, siis see polnud meile üldse üllatav,“ tõdes Kalvi.

„Enam-vähem sellist olukorda me ette nägime, siis kui valitsus kavandas eelmisel aastal aktsiisi tõusu. Loomulikult on siin ka kriis avaldanud oma mõju. Ning tänaseks on kõik sektorid lisaks alkoholisektorile kannatada saanud. Üldine tarbimine ja nõudlus on selle taga,“ rääkis ta.

„Kuid on teatud hirmud ja kartused, et see pole veel kaugeltki põhi. Need negatiivsed mõjud, mis on selle olukorra tinginud, pole täna veel sugugi pöördunud positiivse poole. Väga paljud Eesti ettevõtetest ning eksporditurgudest on täna veel väga raskes seisus ning see olukord on hullemaks muutumas,“ märkis Kalvi.

„Kui võrrelda meie jaemüügi numbrit miinus 18% Lätiga, siis seal oli see number miinus 25%. See on hea näide selle kohta, et me oleme natuke paremas seisus, aga väga palju sõltub sellest, mis toimub mujal maailmas,“ ütles ta.

Tema sõnul pole täna võimalik Eestist kriisile kiiret ravimit leida. „See sõltub ikkagi sellest, mis juhtub maailmas ja maailmaturgudel. Tuleb lihtsalt arvestada, et kriis kestab veel.“

„Kui pikalt see kestab, kas aasta või kaks, sellele ei tasugi nii väga keskenduda. Vaid pigem sellele, et me olema täna natuke teistsuguses olukorras ja lohutuseks teadmine, et langus pöördub ühel päeval tõusuks,“ rääkis Kalvi.

„Arvan, et valitsus on võtnud täna õige suuna ja seadnud eesmärgiks liitumise eurotsooniga. Kui Eesti suudab püsida raudselt eurokursil, siis sealt saame rahvusvahelise usalduskrediidi - see on selge märk stabiilsusest, sest devalvatsiooni oht on siis maha võetud. See tagab perspektiivi ja tulevikus välisinvestorite suurema huvi."

„Eesti üksinda sellest olukorrast välja ei tule, kriis peab tervikuna suurtel turgudel lahenduse leidma. Nendel turgudel, millest me otseselt mõjutatud oleme,“ ütles Kalvi.

„Nii riik kui ettevõtjad peavad harjutama ennast teadmisega, et see kriis pole ajutist laadi, vaid pigem püsivamat laadi. Pole mõtet teha kriisiplaane, mis on lühemad kui paar aastat, kui peaks toimuma kiirem paranemine – kellel saaks selle vastu midagi olla,“ märkis ta.