25. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aastal kuulutati Eestis välja 429 ettevõtte maksejõuetus, seega suurenes pankrottide arv 2007. aastaga võrreldes 110 protsendi võrra. Pankrotistus iga 280. ettevõte ehk 0,36 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.

Erinevalt viimastest aastatest on 2008. aastal pankrotistumise tase 1000 ettevõtte kohta oluliselt kõrgem aktsiaseltsidel, mis näitab, et aasta on olnud raske ka suurematele ja rohkem kapitaliseeritud ettevõtetele. Positiivseks võib pidada, et üle mitme aasta on varatute ettevõtete osakaal pankrotistunud ettevõtete seas alla poole, moodustades 45 protsenti.

Tüüpiline pankrotiettevõte on kuni 10 miljonilise käibega ning suure kahjumiga töötav miinuses omakapitaliga firma. Iseloomulikuks on pikaajalised võlgnevused maksu- ja tolliametile – ligi pooltel 2008. aastal pankrotistunud ettevõtetest esines pikaajaline maksuvõlg juba enam kui aasta enne maksejõuetuse väljakuulutamist.

Suurima pankrotistumise määraga piirkond Eestis oli 2008. aastal üllatuslikult Valgamaa, kus pankrotistumise tase ületas enam kui kaks korda Eestis keskmise. Järgneb Ida-Virumaa, mis on aastaid olnud kõrge pankrotistumise tasemega piirkond.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrotistumise määr aastaga tõusnud veidi üle keskmise - 108 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige väiksem on pankrotistunud ettevõtete osakaal Poolas – vaid 3 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta. Kõige rohkem on pankrotte Luksemburgis, vastav näitaja on 233. Lätis ja Leedus on vastavalt 115 ja 99 pankrotti 10 000 ettevõtte kohta.Pankrottide arv kasvas mullu 110%Pankrottide arv kasvas mullu 110%Pankrottide arv kasvas mullu 110%