17. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi Lätist on näiteks kuuse- või männipalki veelgi odavam varuda, kui Eestis, toob Stora Enso seda Eestisse nõnda vähe selletõttu, et kontsernil on ka Lätis saeveski, mis kohaliku puidu ise suuremalt jaolt ära kasutab.

"Lätis on meil saeveski peenpalgi lõikamiseks, aga kuna sekka satub ikka ka jämedamat palki, siis selle toome Eesti saeveskitesse," selgitas Hiiepuu. "Lätis on palgi hind küll madalam kui Eestis, aga sealt tuues lisandub toorme hinnale transpordikulu."

Üks suuremaid Lätist pärit ümarpalgi kasutajaid on Võrumaal, Läti piirist vaid paarikümne kilomeetri kaugusel tegutsev Toftani saetööstus.

Lätis hoogustas raietegevust oluliselt 2005. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt matsamaterjali müügist saadud tulu on maksuvaba. Seega puudub Läti metsamehel vajadus ka metsamajandamiskulusid müügituludest maha arvutada, et sel moel maksuleevendust saada, nagu võimaldab näiteks Soomes kehtiv metsaseadus.

Kõige karmimalt on maksustatud Eesti metsaomanik, kel on küll võimalik metsamaterjali müügiga otseselt seotud kulud ning metsauuendamiseks tehtud kulutused maha arvestada raieõiguse müügist teenitud tulust, kuid puudub õigus teha mahaarvestusi metsakasvatuskuludelt. Eestis on ainult FIEl õigus kõik metsaga seotud kulud metsast teenitud tuludest küll maha arvata, ent sel juhul lisandub kohustus maksta sotsiaalmaksu.