3. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti mööblitootjate liidu tegevdirektor Ain Tats ütles, et kuigi neile veel kõikide liikmete majandustulemusi laekunud pole, võib väita, et on ka neid mööblitootjaid, kelle müügitulu jäi mullu 2007. aasta tasemele. „Mulluse aasta üle nii väga ei kurdeta ja ega sellest poleks abi ka,“ ütles Tats. „Ilmselt raskemad ajad ootavad alles ees ja need tuleb, hambad ristis, üle elada.“ Tatsi andmeil on praegu mööblitootjate liidus 54 liiget ja eelmisel aastal sulges uksed vaid üks liige.

Vahest kõige paremini iseloomustas olukorda mööblitootjate turul Harjumaal Anija vallas täispuidust kasemööblit tootva Valsiniidu ASi tegevjuht ja suuromanik Juho Toomik. „Väga hästi läheb – jäime ellu,“ ütles Toomik ilma igasuguse irooniata ja lisas, et suve lõpupoole kaalusid nad tõsiselt mõtet lõpetada tootmine, sest tooraine oli liiga kallis.

„Kuna toorme hind hakkas langema ja osale toodangule saime parema hinna, tegutseme edasi,“ rääkis Toomik. „Samuti muutsime palgasüsteemi ehk lõime võimaluse palka alandada. See tähendab, et kui kuuplaan täis saab, palka ei vähendata. See süsteem on motiveerinud töötajaid nii, et ongi õnnestunud kõik need kuud tootmisplaani täita ning palka säilitada.“

Valsiniidu eelmise aasta käive oli umbes 22 miljonit krooni ehk kahe miljoni krooni võrra väiksem kui 2006. ja 2007. aastal. Valsiniidu põhiturg on Soome. „Veidi oleme müünud Ukrainasse ja Venemaale, kuid sinna on üha raskem müüa, sest sealse tarbija jaoks hinnad tõusevad,“ täpsustas Toomik.

Lisaks Valsiniidule juhib Toomik ka Võrumaal asuvat ASi Lasva Liimpuit ja Viljandis männi- ja kasepuust mööblit tootvat ASi Tarme. „Lasva Liimpuidus on aidanud meil nina vee peal hoida see, et hakkasime eelmise aasta lõpus lisaks liimpuitkilbile ka viimistluseelseid mööblidetaile tootma,“ lausus Toomik. „Samuti on olukord tööjõuturul lahedamaks muutunud ja praegu on tunduvalt hõlpsam saada spetsialiste tööle ka ääremaale.“