Ettevõtjad: valitsus aidaku eksporti ja vähendagu bürokraatiat

Äripäev küsis ettevõtjatelt, mida saaks
riik ettevõtteid kimbutava likviidsus- ja usalduskriisi leevendamiseks ette
võtta.

Ettevõtjate hinnangul peaks riik probleemide lahendamisel pihta hakkama iseendast, looma Eesti ettevõtlust soodustavaid programme ning vähendama bürokraatiat juba olemasolevates toetusprogrammides osalemiseks.

Järgnevalt valik ettevõtjate ettepanekutest:

• Näidata eeskuju (mida täna pole)

• Taastada Eesti usaldusväärsus kindlustusfirmade silmis.

• Töötada välja Eesti majandusstrateegia ja seda ellu viia. Toetada eksporti. Vähendada mõttetut bürokraatiat, saavutades innovatiivsusele suunatud ettevõtluskeskkond.

• Valitsus võiks pakkuda pankadele spetsiaalseid laenugarantiisid ettevõtete jaoks.

• Eksporditoetused/garantiid headele tegijatele oleks mõistlik samm. Samuti oleks mõistlik rohkem toetada põlevkivienergeetikat, näiteks lubades põletada rohkem põlevkivi (>15 mln) eksportelektri tootmiseks, arvestades Ignalina sulgemist aastast 2010.

• Riik saaks anda täiendavaid garantiisid, et saada faktooringuid, käibelaene, krediidikindlustust jne

• Kui on laenu vaja ekspordiga tugevalt seotud projektidele, siis võiks KredExi garantii pangale olla 100%.

• Rohkem riigipoolset aktiivsust KOVide haldussuutlikkuse suurendamiseks, et täies mahus tagada EU struktuurifondide raha õigeaegne kasutamine (näiteks kompetentsikeskuste loomine, kelle otsene ülesanne peaks olema projektide kirjutamisel ja juhtimisel hätta jäänud KOVide nõustamine).

• EASi toetused tunduvad kohati "lihtsalt võimalusena riigilt" – toetama peaks jätkusuutlikke ettevõtteid, kes sektoreid tõesti ka edasi viivad, mitte suures osas ainult neid, kes väga nagu toetust ei tahagi! See puudutab näiteks omafinantseeringu osade suurusi jne. Sel moel ilmselt jääb euroraha täismahus kasutamata. Suunama peaks rahasid nt investeeringuteks, sest vajadus selle järele suur, pudi-padi välja!

• Peaks looma ettevõtluse toetamiseks ja toetuste saamise lihtsustamiseks vastavad tiimid. Ettevõtluse arendamisele suunatud toetustel on liiga keerulised ja segased (bürokraatia) rakendusmehhanismid.

• Selge see, et kõigil on keeruline rahaseis, aga meie suurim mure on seotud konkurentsivõime säilitamisega. Metsatööstuses on naabrid Läti, Rootsi ja Soome astunud samme, mis viivad puidu saamise omahinda alla – raskemad veod, maksusoodustused, raiete kontsentratsioon. Tulemuseks on see, et Eesti toodanguga pole võimalik välisturgudele minna, kuna meie kaup on kallim – eriti puudutab see suure toorainemahuga tooteid nagu näiteks saematerjal. Valitsus võiks esimese sammuna võtta vastu otsuse lubada raskemaid vedusid, seda teemat on aina arutatud ja arutatakse ka edasi, aga kuhugi pole jõutud. Piisaks vaid otsusest, et on lubatud liigelda masinatega, mille teljekoormus ei ole üle 10 tonni ning ettevõtted oleks natuke konkurentsivõimelisemad. Abiks ikka!

• Sama lugu on maksudega – küsimus selles, kas kasutada kohalikku tooret või tuua seda sisse. Praegu suur osa ettevõtetest orienteerub imporditud puidule, sest see on odavam. Põhjus: Soome ja Läti metsaomanikud ei maksa tulumaksu. Ettevõtted saavad hakkama, aga halb lugu on see, et toorme eest liigub raha riigist välja, selle asemel, et seda siia sisekäibesse tekitada. Suur osa lisandväärtusest jääb tootmata!


Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara