15. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuna graanulihinnad maailmas on veidi tõusid, lootsime, et äkki ka saepuru hinda tõstetakse, aga võta näpust – hind jäi 2008. aasta tasemele," rääkis OÜ Vara Saeveski juht Marko Pärn. "Ma küll ei välista, et Graanul Invest võib hakata oma monopoolset seisundit ära kasutama ning saepuru hind kukub," lisas ta.

Pärna sõnul müüvad nad saepuru lisaks graanulitootjatele ka Püssi puitplaaditootjale ASile Repo Vabrikud.

Võrumaa saeveski ASi Toftan juhataja Martin Arula kinnitusel tarnivad nad saepuru peamiselt Graanul Investile. "Vähemalt sellel aastal ei ole nad oma monopoolset olukorda ära kasutanud," lausus Arula. Aga see oht on siiski olemas, märkis ta.

ASi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpaisi sõnul on Eestis vaba turumajandus ja kõik saavad vabalt otsustada, kuhu ja kellele nad saepuru müüvad. "Lisaks graanulitootjatele kasutavad saepuru ka plaaditehased, briketitootjad ja katlamajad," ütles Ehrpais. "Kui hind Eestis ei sobi, siis on võimalik saepuru ju ka eksportida, kinnitas ta.

ASi Graanul Invest juhatuse liikme Jaano Haidla kinnitusel on nad kehtestanud saepurule üle Baltimaade baashinna. "Kõigi jaoks on see sada krooni puistekuupmeetri eest," selgitas ta. "Lepingulistele partneritele, kes tarnivad saepuru suurtes kogustes, maksame mõnevõrra rohkem," lisas Haidla.

Jõgeval viis aastat väikest graanulitehast käigus hoidnud Janek Pärtelpoeg ütles, et kuigi väiketootjal on suuremad tootmiskulud, tasub saepurupelletite tootmine siiski ära.

"Kuna minul on vaid üks press, on minu kulu lõpptootes suurem kui suurtel tootjatel, kel presse tunduvalt rohkem," ütles OÜ Kronopal ainuomanik Pärtelpoeg. "On ju suur vahe, kas huugab üks seade või mitu seadet," lisas ta.

Kronopal toodab aastas 2000-3000 tonni saepurugraanuleid, millest enamiku müüb Eestis. Ettevõtte käive oli 2007. aastal viis miljonit krooni ja puhaskasumit teenis firma 0,7 miljonit krooni.

Pärtelpoja äriidee oli graanulitehast 2003. aasta lõpus käivitades ära kasutada naabruses asuva aiamajade tootja ASi Valmeco saepuru ja höövlilaastud. Nüüd paneb tema sõnul tootmismahu kasvule piirid peale tooraine. "Saan kasutada vaid kuiva tooret, sest mul pole kuivatit," põhjendas Pärtelpoeg.

Tartumaal höövlimaterjali tootev AS Stahlhut alustas graanulitootmisega aasta tagasi. "Muretsesime graanulipressi eelkõige selleks, et vääristada meie tootmisjääke," rääkis Stahlhuti juht Ain Lubi. Tootsime mullu 8000 tonni graanuleid, veidi ostsime tooret ka mujalt juurde, lisas ta.