Autor: Artur Tooman • 10. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus tippjuht ähvardas Kreenholmi majanduspolitseiga

2. detsembril ametisse asunud Kreenholmi Valduse uus peadirektor Igor Poleštšuk lõi tekstiiliettevõtte keskastmejuhte majanduspolitseiga ähvardades korra majja, kirjutas Delovõje Vedomosti.

Ta vahetas välja juhtkonna viimistlus- ja õmblustehases ning jätkab struktuuri- ja kaadrimuutusi. Ühtlasi teatas Poleštšuk kõikidele juhtidele, et ei luba sõlmida kahjulikke lepinguid ega tegeleda musta äriga ning kui nad ei muuda oma tööstiili, hakkab nendega tegelema majanduspolitsei.

Poleštšuki sõnul ei soovi ta Kreenholmist Euroopa juhtivat tekstiiliettevõtet teha. «Kreenholmist peab saama tavaline ettevõte. Üks tuhandetest raha teenivatest ettevõtetest,» seletas Poleštšuk. «Meie toodang ei pea olema parim ega unikaalne, me peame lihtsalt teenima raha ja ei midagi enamat.»

Järgneb intervjuu Kreenholmi uue juhiga.

Mis Kreenholmiga juhtus?

Isegi parimad juhid pole kunagi seadnud ülesandeks teenida raha. Nõukogude juhatajad pakkusid inimestele tööd Narvas. Rootsi-Eesti aja saabumisega ülesanded muutusid, kuid jällegi ei olnud raha esikohal. Oli eesmärk - saada Euroopa suurimaks ettevõtteks, eksportijaks. Kui imelik see ka poleks, see ülesanne sai täidetud.

Keegi ei lugenud kulutusi. Tulemus oli see, et ettevõtte toodang kaotas oma konkurentsivõime ning selles süüdistati Pakistanist sisseostetud odavaid kangaid. Jah, kangakudumine Pakistanis on odavam, kuid viimistlus ja õmblemine võib olla päris konkurentsivõimeline. Siis toodi põhjuseks vee kallinemine. See on naeruväärne, kuna kulutused veele moodustasid kõigest 1% lõpptoodangu omahinnast.

Kus siis peitub peapõhjus?

Selle mõistmiseks toome ühe näite. Ma vaatasin, et Saksa kliendi jaoks oli lõplik hind umbes 23 eurot. See on liiga kallis ning kaupa ei ostetud. Miks? Selgus, et kauba omahind oli ebaloomulikult kõrge.

Kui vaadata omahinda, võib näha, et Kreenholmi poolt sisseostetavate teenuste ja toorme maksumus on 23% võrra kõrgem turuhinnast! Võib oletada, et sisseostuhind on 3-4% üle turuhinna, kuid mitte 23%. Üks kahest: kas tarnespetsialistid ei tunne oma asja ja turgu või nad on sellest huvitatud. Edasi, kanga töötlemine viimistlustehases on 50% kallim kui võiks olla. Õmblusvabrikus pannakse mingil põhjusel materjali kaoks 13%, aga see loob palju ahvatlusi.

Õmbluskulud Kreenholmis on 54 krooni töötunni kohta, aga turul on need 24 krooni. Lõpptulemusena saab hulk Kreenholmi ümbritsevaid ettevõtteid tellimusi, aga Kreenholmi õmblejad töötavad ühes vahetuses.

Administratiivkulud moodustavad 13,5%, st 65 miljonit krooni 500 miljoni kroonise käibe juures. Küsimus: kuhu see raha läheb? See kõik ju mõjutab toote omahinda ning toode kaotab oma konkurentsivõime. Ettevõttes oli loodud süsteem, kui peadirektor võis sõlmida kahjulikke lepinguid 30% allahindlusega ning ta sõlmis neid, süvenemata sisusse (Kreenholmi endise peadirektori Matti Haarajoki nime mainimisel tõmbub Poleštšuki nägu süngeks, kuid ta keeldub kategooriliselt temast rääkimast).

Seega võttis Kreenholm ennast ise riidest lahti, ostis sisse kalli hinna eest toorainet ja teenuseid ning müüs kahjumiga. Nii raha ettevõttest välja voolaski. Näiteks pärast kinnisvara müüki andsid Kreenholmi omanikud ettevõttele 300 miljonit krooni, aga aasta lõpuks on see ikkagi 110 miljoni krooniga kahjumis. Ma ei taha praegu kedagi süüdistada, kuid kui see ei lõpe, asub tööle majanduspolitsei.

Mis saab edasi?

Edasi tulevad struktuuri- ja kaadrimuutused. Mulle on vaja spetsialiste, kes tunnevad tootmist ja turuolukorda, mitte aga eesti ja inglise keelt kõnelevaid näitsikuid.

Kui mulle pakuti Kreenholmi peadirektori kohta, lubasin aktsionäridele, et järgmisel aastal ettevõttel kahjumit ei tule ning ma olen selles kindel. Kui arvestasin omahinna ümber turuhindadele, siis vähenes lõppmaksumus 22,88 eurolt 10,23 euroni, aga sellise hinnaga võib juba olla konkurentsivõimeline, tuua kasumit ning meelitada kaotatud kliendid tagasi. Me vaatame üle kahjumit toovad lepingud, näiteks Marimekkoga. Ameerika turgu enam tagasi ei saa. Meie turg on 1000 kilomeetri raadiuses Narvast, st Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa.

Ega te pole tarbimise vähenemise ja globaalse majanduskriisi tingimustes liiga optimistlik?

Ei. Just kriis päästab Kreenholmi. Milles on probleem? Likviidsuses. Keegi ei taha külmutada oma raha pikaks ajaks. Keegi ei ole nõus, kui kangad tellitakse Pakistanist, kus töötatakse ettemaksu alusel, aga tellimus täidetakse 6-7 nädala jooksul. Sellistes tingimustes, isegi kui hind on natuke kõrgem kui konkurentidel, on Kreenholm eelisolukorras. Näiteks Vene ettevõte Aljans Russkij Tekstil («?????? ??????? ????????») juba tundis meie vastu huvi.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077