Autor: Mariliis Pinn • 10. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on asjade loogiline jätk, kuna Venemaa puidutollid tõusevad 1. jaanuarist,“ ütles Ulvar Kaubi.

Siiski sõnas ta, et Eestis on piisavalt saeveskite võimsust, et kodumaist palki töödelda. „Saetööstuse konkurents jääb hõredamaks ja probleeme võib olla edelapiirkonna metsaomanikel, sest seal on ilusad kuusemetsad,“ sõnas ta.

Kaubi sõnul mõjutab Venemaa puidutollide tõus kogu Eesti metsatööstust. „Soome ja Rootsi firmad hakkavad kohalikult turult puitu ostma ja Balti riigid jäävad kiiluna vahele, sest nad muutuvad Venemaa varustamise ära langemisega vähem atraktiivseks ja ostuhuvi on äärmiselt kehv,“ lisas ta. Rootsi ja Soome metsatöötlejad nimelt koondavad oma tootmise kodumaale ja eelistavad kodumaist puitu, mis tähendab, et huvi Baltimaade puidu vastu langeb.

Kaubi selgitas, kuna Eesti mets on väga mitmekesine ja siin ei ole selliseid palgipõlde nagu ida pool ja Lõuna-Ameerikas, on Venemaa palgi ära kukkumisega raskem müüa ka paberi ja küttepuud, sest palki on Eestis ka oma saetööstuse tarbeks vähe ja palju saeti seni Venemaalt tulnut. „Kui saaksime puude tüved vaid maha võtta ja ladvad metsa jätta, oleks kõik väga hea,“ ütles ta.

Ka on puiduhinnad kukkunud. „Reaalsus on see, et puiduhinnad on 50% kukkunud ja on kohati nelja aasta tagusel tasemel. Ainukesena ei ole kukkunud küttepuude hind, mis on samale tasemele jäänud,“ lisas Kaub.

„On raske aasta ja järgmine tuleb raskem. Pikki kokkuleppeid ei sõlmita, on ühe kuu lepingud ja raske on kuskilt saada paremaid hindu,“ kommenteerid ta puiduturu üldist olukorda, milles on süüdi ka üldine majanduslangus.