23. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kallinev heitmetasu tööstusel kivina hingel

Ettevõtted käitlevad jäätmeid majanduslangusest ja kallinevatest jäätmetasudest hoolimata hambad ristis edasi - eksimine toob maine kaotuse ja 50 000 krooni trahvi.

"Kes vasakule sokutab, see ikka sokutab," tõdeb vanu akusid käitleva Ecometal ASi juhatuse esimees Tõnis Kaasik. Siiski peab ta jäätmete käitlemist enamikule ettevõtetele riskikohaks, sest üha karmistuvaid jäätmekäitlusreegleid tuleb järgida ja kallinevate tasudega arvestada. Seega on tõsised tootjad korralikud.

Kuid Kaasik on pahane, et riik kasvatab koos jäätmete käitlemistasudega ka saastemaksu. Viimane kerkib pea 20 protsenti aastas. "Saastetasul aga pole jäätmete käitlemisega mingit pistmist, pealegi tõmbab see ju tööstusele piduri peale," on ta nördinud. Eriti raske on selline poliitika Kaasiku arvates just põlevkivikeemia tööstuse jaoks.

Lahendusena ei tohiks riik mõnda aega saastetasu suurendada. "See on puhas sanktsioon, mitte majanduslik mehhanism," on Kaasik ärritatud sellisest ettevõtluse suunamisest.

"Loomulikult pidurdab," peab Viru Keemia Grupi ASi tehnikadirektor ja juhatuse liige Meelis Eldermann 2005. aastast pea kahekordseks tõusnud saastetasu röövellikuks.

Peale ennetähtaegselt valminud eriprügila on ettevõte üheks jäätmealaseks kuluallikaks poolkoks. Firma on huvitatud selle ladustamise vähendamisest ning suunamisest tsemenditootmisse. Kuid selline tootmine nõuab omakorda 2,5 miljardi krooni suurust investeeringut.

Samas aga tõstab riik Eldermanni kinnitusel poolkoksi ladustamise tasusid 2010. aastaks 7,5 korda. Tulemuseks on vastuolu, mida võimendab ka nõue investeerida SO2 heitmete kinnipüüdmisse 100 miljonit krooni. Kuid väävlipüüdurite ostmiseks pole enam raha.

Aastatel 2010-2015 ähvardab saastetasu tõusta koguni kolmekordseks. Ehkki keegi ei tea, milliseks kujunevad lähiaastail nafta ja õli hinnad, näeb Eldermann lahendust keskkonnatasudes, mis moodustaksid kõige rohkem 10 protsenti tootmishinnast.

Kaasik leiab, et Ecometal kui jäätmete käitleja peaks olema saastetasust üldse vabastatud. "Meie tegevus on vähendada jäätmeid 90 protsenti ja ootame selle eest preemiat," naerab ta. Saadab ju ettevõte ümbertöödeldavatest akudest 90 protsenti taaskasutusse. Uuesti lähevad käiku plii koos pliiühenditega ja naatriumsulfaat. Vaid plastist, tekstiilist ja teistest materjalidest akuplaatide eraldajad lähevad Kundasse ahju.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077