30. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jarnehammar rääkis, et ehitussektor tarbib palju energiat ning instituudi uus projekt tegeleb sellega, kuidas ehitust säästlikumaks muuta. „Kogu tarbitavast energiast kasutatakse 40 protsenti just ehitussektoris,“ ütles ta ja tõi näite, et Dublinis kasutab elamuehitussektor 36 protsenti energiast.

Jarnehammar oli positiivselt meelestatud ja sõnas, et enamik linnadest tahab saada säästuliidriks ning näidata, et säästev areng on atraktiivne. Ta rääkis, et sellel on ka finantsilised kasud, kuna valitsused toetavad energiasäästlikke projekte. Tekivad uued ärid valdkonnas ning lisandub töökohti, märkis ta.

Rootslane ütles, et instituut on uurinud, mida jälgib enamik Euroopa linnaehitusprojekte enim, kas keskkondlikku, majanduslikku või sotsiaalset aspekti. „Tavaliselt on majandus kõrgeim sammas, aga üha enam jälgitakse ka keskkonda,“ ütles ta ja rõhutas veel kord, et energiasäästlikele programmidele antakse rahalist toetust.

Jarnehammar lisas, et oluline osa kvaliteediprogrammide juures on visioonid, mida konkreetse objektiga tahetakse saavutada ja kuidas eesmärgi saavutust mõõta.

Ta ütles, et ei tohiks unustada ehitamisel jäätmekäitlust ja veevarustust, samuti tuleks välistada ehituses ohtlikud ained, kuna need on ülejäänud olulised osad säästlikus arengus.

Jarnehammar nimetas kaht olulist suunda, kuidas vähendada energia tarbimist ning teisest küljest, et ehitised ise toodaks energiat.

Ta rääkis, et säästva ehituse muudab tervikuks see, kui minimeerida energiatarbimist majades. Mõnes linnaarenguprojektis oli see tema sõnul saavutamata. "Üldine süsteem võib hea olla, kasutatakse 100 protsenti taastuvenergiat, kuid majasisene energiat säästev kasutus pole veel nii hea."

Kolmas tegur on see, kuidas kasutavad inimesed energiat. „Inimeste käitumise ja mentaliteedi küsimus on järgmine samm, kuidas kasutada vähem energiat. Inimesed peavad protsessidega kaasa tulema,“ märkis ta.

Rootslane rääkis, et üleüldist retsepti säästlikuks ehitamiseks pole, võrdleme ja õpime üksteiselt, kuid tuleb arvestada piirkonna eripärasid ja kohalikke olusid. Ta rõhutas, et energiasäästlikel projektidel tuleb kõiki kolme aspekti täita.

„Ainult energiale tähelepanu pööramine on puudulik, tuleb arvestada eesmärkide loomise ja tulemuste mõõtmisega. Ning teadlikkuse tõstmine – et inimeste teadlikkus kasvaks koos protsessiga,“ rääkis Jarnehammar.