28. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Amber Trusti fondihaldur Indrek Kasela ütles täna, et nende ostetud Peterburi jäätisetehas Hladokombinat Nr 1 töötab esimesed kuud kasumlikult. Kasela tunnistas aripaev.ee-le, et mullu 284 mln rublase käibe teinud Hladokombinat Nr 1 lõpetas möödunud aasta miinuses.

Kahjumi suurust Kasela ei täpsustanud. "Aastaaruanne on auditeerimisel," põhjendas Kasela ja lisas, et Hladokombinat Nr 1 vajab kindlasti täiendavaid investeeringuid, kuid praegu pole konkreetsed summad veel paika pandud. Jäätise tootmise kõrghooajal ehk suvel tootmisprotsessis mingeid muudatusi tegema ei hakata. Esimesed investeeringud kavandatakse järgmisse aastasse.

Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis märkis, et kontserni kuuluv Läti tütarfirma osteti ajal, mil see teenis korralikku kasumit. Ost polnud küll odavate killast, kuid võimaldas Premial lõunanaabrite juures käivet suurendada ning kulusid kokku hoida. Hladokombinat osteti aga pisut erinevates tingimustes.

Aripaev.ee küsis, kas kahjum ja korralik investeerimisvajadus tähendavad, et Peterburi tehase sai endiselt juhtkonnalt ning firma töötajatelt soodsalt kätte. "Väga totter oleks öelda, et maksime üle," märkis Kasela Peterburi tehase eest välja käidud summa kohta. Tehingu maksumust pole osalised seni avaldanud.

Premia ihaldab kasvavat turguEhkki Peterburis kolmandal positsioonil olevale Hladokombinat Nr 1-le kuulub kodulinnas 15protsendiline turuosa, jääb tema turuosa kogu Venemaa lõikes alla 3,6 protsendi. Rohkem kui 360 Venemaa jäätisetootja seas on vaid 10 ettevõtet, kelle turuosa ületab 5 protsenti.

Leis sõnas, et Balti riikides polnud enam kuhugi kasvada, kuid Peterburis ostetust suuremale tootjale poleks nende hammas peale hakanud. Samas meeldis talle mõte uute jäätiste ja sügavkülmatoodetega Peterburi vallutada. "Peterburi turg on veel jagamata ja seal on võimalik hea tööga palju korda saata," rääkis Leis ja lisas, "Peterburis süüakse jäätist ka talvel ja otse tänaval."

Kui kogu Venemaa aastane jäätisetarbimine iga inimese kohta jääb 4-5 kilogrammi vahele, siis Peterburi elanik sööb sama palju kui Eesti tarbija ehk 8 kilo jäätist aastas. Leis ütles, et pikaajaliselt teenib jäätise tootmisest 5 protsendi kandis. Areneval turul nagu Venemaa ulatub sektori tootlikkus 10 protsendini.

Ostjate eelistused vastanduvadNii naljakas, kui see ka pole, Premia populaarseim jäätis Väike Tom Lätis ja Leedus kaubaks ei lähe. Selgituseks näitas Kuldar Leis, kuidas Peterburi teel jäätiseliinid maiust vorpisid. Pulgajäätise liin tootis eestlaste lemmikut ja seal kõrval võtsid kuju pisut õõvastavad topsijäätised, millest pool oli valge ning pool roosa. Kogu kupatus kaeti roosa glasuuriga ning mähiti seejärel väljakutsuvate kirjadega punasesse kilesse. Need topsijäätised läksid Leetu.

Peterburi elanike lemmikjäätis on šokolaadiga kaetud vahvlituutu, mida Hladokombinat müüb aastas 20 miljonit tükki. Statistika ütleb, et iga linnakodanik sööb seda jäätist neli korda aastas. Võrreldes Eesti jäätistega on Peterburi jäätised tunduvalt erksama kujundusega, rasvasemad ja suuremad, aga ka kallimad. Siiani oli valida juba aastaid tootmises olnud jäätiste vahel, kuid tänasest müüb Hladokombinat Nr 1 esimest jäätist uue kaubamärgi all.

Sellel kaubamärgi kujundus meenutab kirjalaki karva ruudu sisse paigutatud kuldraha, mille keskel on suur kiri Etalon. Raha servas jooksevad aastatetaguse retsepti järgi toodetud eskimo-tüüpi jäätist kiitvad sõnad "Znamenitoje Leningradskoje moroženoje" (kuulus Leningradi jäätis - toim).

"Ausalt öelda ei oska me midagi arvata, kas see läheb või mitte," kommenteeris Leis, "aga kohalikud juhid on väge täis ja arvavad, et selline kaubamärk ja disain peab minema." Praegu valmistab Hladokombinat ette uusi perejäätiste kaubamärke. Sügisel alustab eestlaste ostetud Peterburi jäätisefirma ka sügavkülmatoodete müügiga.

Peterburi jäätisetehas kasvatas valvekoeriHladokombinat annab praegu tööd 400 inimesele. Veel paar aastat tagasi töötas linna vanimas jäätisetehases 600 inimest. Tegu oli tüüpilise nõukogudeaegse tehasega, mis tegi kõik ise, alates kontorimööblist, lasteaiast ning valvekoerte kasvatamisest, rääkis Kasela. Siiani toodavad Venemaa jäätisetehased vahvli ja glasuuri ise, kuna neid pole kuskilt sisse osta.

Lähemas tulevikus uued omanikud Peterburi jäätisetehase töötajaskonda vähendada ei kavatse, pigem palgatakse oskustöölisi juurde. Firmat juhivad kohalikud, nagu see toimub ka Premia Läti ja Leedu ettevõtetes. "Eesti tagasihoidlikud poisid ei saa sellistes (temperamentsetes - toim) maades juhtida," kommenteeris Leis.

Premia on täna suurima turuosaga jäätisetootja Balti riikides. Kogu jäätis toodetakse Eestis, Peterburi tee 42 asuvas tehases, mille tootmismaht ulatub 7000 tonnini aastas. Peaaegu kogu tootmismaht on juba kasutusel, kuna mullu valmistas tehas 6500 tonni jäätist. Ostetud Peterburi jäätisetehase maksimaalne tootmismaht on 6000 tonni aastas.

Premia Tallinna tehases töötab 450 inimest. Igas Balti riigis on Premial oma külmladu ja logistikameeskond. Premia Betooni tänava külmladu varustab jäätisega vaid Eesti kauplusi. Pool Premia grupi käibest tuli jäätise ja teine pool sügavkülmatoodete nagu köögiviljad, kalapulgad jm müügist. 2007. aastal ulatus Premia grupi konsolideeritud käive 49,7 miljoni euroni.