Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 26. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koppel: nafta hind kisub üha spekulatiivsemaks

Investeerimispanga Evli Securities varahalduse strateeg Peeter Koppel kommenteeris, et on suhteliselt pikka aega olnud nafta jätkusuutliku tõusutrendi apologeet, kuid praegune turuolukord viitab suhteliselt selgelt sellele, et nafta hind on muutunud vägagi spekulatiivseks ning suhteliselt järsku korrektsiooni ei saa enam välistada.

Järgneb Koppeli kommentaar:

Päris edukalt näib olevat laiema avalikkuse teadvusse kommunikeeritud idee sellest, et nõudluse ja pakkumise vahekorras on toimunud suured strukturaalsed muutused. Arenev Aasia – tema kustutamatu naftajanu, Lähis-Ida konfliktid jne. Tõesti – kõik need fundamentaalsed tegurid on selgelt omal kohal. Mitte ükski neist pole vale, suisa vastupidi. Samas ei suuda üski neist faktoritest vastata küsimusele, milline on nafta hind kuu aja pärast? Veelgi enam – kõik need fundamentaalsed faktorid on olnud teada „vähemalt“ aasta. Nafta hind on selle ajaga pea kahekordistunud, kuid samas üheski mainitud faktoris ei ole selle aja jooksul toimunud mingeid olulisi muutusi. Samas naftaturu mõningase jahenemise poolt oleks argumente võtta küll ja küll.

Esiteks püsib nafta nõudlus Aasias küll tugevana, kuid G7 riikides on majandus jahtumas ning see mõjub nõudlusele pärssivalt.

Teiseks Aasias karmistatakse nii Hiinas kui Indias monetaarpoliitikat, et hoida ära majanduse ülekuumenemist ning ennetada inflatsiooni. Kasvu ohjeldamine peaks taas nafta nõudlust pärssima.

Kolmandaks on nafta laoseis kasvanud viimased viis aastat 2% aastas. Hea küll – arenevates riikides on nõudlus kasvanud, kuid nõudluse ja pakkumise vahekorrast on raske tuletada sellist puudujääki pakkumises, mis õigustaks nafta hinna 130%list tõus viimase 12 kuu jooksul.

Neljandaks on spekulatiivsete positsioonide maht kasvanud juba viimased kolm aastat ning raske oleks avatud positsioone kuidagigi normaalse riskide maandamisega siduda.

Lisaks kõigele paneb mõtlema ka asjaolu, et väidetavalt kasutavad Pärsia-Lahe riigid naftatankereid juba nafta ladustamiseks – ehk siis pumbatakse küll, kuid füüsiliselt need tankerid kuhugi ei liigu. Nii OPEC kui Saudi-Araabia on andnud signaale, et nad ei kavatse oma toodangumahte suurendada, sest nende hinnangul on turul naftat küll.

Seega ei jäägi üle muud, kui järeldada, et fundamentaalsed põhjused ning nafta hind on oma abielu lahutanud ning sündinud on mull. Korrektsiooni ajastamise õnnestumine oleks samas ilmselt võrdne lotovõiduga. Samas energiasektori atraktiivsus investeeringuna pole kuhugi kadunud, sest isegi kui nafta hind läbib jõulise korrektsiooni, jääb ta odava nafta ajastu hinnatasemetest oluliselt kõrgemale. Aga see oleks juba teise kommentaari teema.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077