Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 15. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks muudab puiduhakke- ehk biokütuseelektrijaama kui äriidee ahvatlevaks asjaolu, et saeveskipuiduks kõlbmatu kvaliteediga puidu tagavara on Eestimaal aasta-aastalt üha suurenenud - kraaviperved, elektriliinide alused ja teeääred on lepa- ja pajuvõserikke täis kasvanud ning harvendus ja valgustusraiete osakaal on lõppraietega võrreldes suhteliselt väike. Pealegi on mitmed ettevõtjad alustanud nn energiavõsa kasvatamisega.

Lootust, et biokütust tarbivad kombijaamad kütusenälga ei jää, toidab ka tõsiasi, et üldine raiemaht Eestimaa metsadest on viimastel aastatel jäänud tunduvalt alla metsanduse riiklikus arengukavas sätestatud optimaalsest 12,6 miljonist tihumeetrist aastas.

Kõigest sellest ajendatuna rajatakse praegu kahte puiduküttel põhinevat kombijaama, mis kokku tarbiksid aastas umbes 660 000 tihumeetrit puitu. Lisaks on planeerimisjärgus neli koostootmisjaama.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Taavi Veskimägi ütles otse välja, et Eestis on piisavalt puitu bioenergia senisest märksa intensiivsemaks kasutamiseks.

"Kui tulumaksusoodustus ei innusta eriti kedagi kirvega metsa minema, siis puiduenergia võimaluste avardumine peaks oluliselt suurendama ka metsade majandamise tasuvust," märkis Veskimägi. "Nafta kõrge hind maailmaturul soosib suure tõenäosusega kõikide taastuvenergia tootmise ärimudelite turuletoomist."

Kvaliteedi poolest umbes samal tasemel puitu, mida kombijaamad ahju ajaks, kasutavad ka mitmed tööstusettevõtted oma toorainena, mistõttu just neil tuleb hakata loodavate kombijaamadega konkureerima tooraine pärast. Sellised ettevõtted on näiteks Estonian Cell Kundas, Kehra paberivabrik ja Püssis asuv AS Repo Vabrikud.

Viimase tegevdirektor Tiit Kolk oli samuti seda meelt, et puidu, iseäranis aga puidulise kütuse aina süveneva defitsiidi vastu aitab raiemahtude suurendamine metsanduse arengukavas märgitud tasemeni.

Energiahinna tõusu tingimustes näeb Tiit Kolk tulevikus turul üha enam bioenergeetikaettevõtteid, kes janunevad puidulise kütuse järele, sest puiduküttel töötava kombijaama ärimudel on lihtne, tehnoloogia kergesti automatiseeritav ja toorme ehk siis kütuse nõudmised on madalad.

"See on lokaalne ettevõtmine, mis tegutseb suletud turul, kusjuures toodangu - energia - müük jätkusuutliku hinnaga on seadustega tagatud," iseloomustas Kolk. "Kui võrrelda, siis metsatööstusettevõtte tööle saamine ja töös hoidmine on tunduvalt keerulisem ja kulukam, rääkimata sellest, et seadused ei taga firma kestmajäämist."

Metsaomanike poolt vaadatuna on puiduenergia nõudluse kasv loomulikult positiivne. Ajalooks peaks saama küttepuidu kahjumiga müük.

Kindlasti on nõudluse tekkimine üks ajend, mis metsaomanikke oma metsi aktiivsemalt majandama võiks suunata. Võluvits pole aga seegi. Erametsad on üldjuhul väikese pindalaga, mistõttu metsaomaniku jaoks võib kraavikalda puhastamisest või hall-lepiku lageraiest tekkiv rahaline kasu olla ikka marginaalse tähtsusega.

Seetõttu püsib oht, et nõudluse kasvust ning seeläbi energiapuu hinnataseme paranemisest hoolimata ei tule ometigi märkimisväärset puidupakkumise kasvu. Kahjuks puudub Eestis hästitoimiv metsaühistute süsteem, mille kaudu võiks toimuda väikeste puidukoguste koondamine ja tarbijale saatmine.

Ei ole õige arvestada energiapuu müügi kasumlikkuse kasvu ainult küttepuu müügihindu mõni aeg tagasi turul pakutud hinnatasemega kõrvutades. Kasv on väiksem, kuna metsa ülestöötamise ja veo kulu kasvab pidevalt.

Tulumaksuseaduse muudatus ei mõjutanud aga märkimisväärselt metsaomanike käitumist, kuna oli sisult ebapiisav. Esiteks on maksumuudatus suunatud vaid umbes 3000 füüsilisest isikust ettevõtjale (umbes 5 protsenti metsaomanikest). Teiseks pakub see leevendust ainult metsamaterjali müügi puhul kuni 45 000 krooni ulatuses. Kasvava metsa raieõiguse ehk raielangi müügi korral soodustus ei rakendu. Metsaomanikule, kes ei korralda metsa majandamist ettevõtlusena, on maksumuudatus kasutu.

Kommentaar

Andres TalijärvEesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor

Näen probleemi selles, et nii traditsioonilised puiduhakke ja ka tehnoloogilise puidu (puit, mis ei sobi saetööstusele) kasutajad ja loodavad kombijaamad on orienteeritud samale toormele. Erisus on selles, et kombijaamad omavad energiaturu seadusele järgi konkurentsieelist, kuna nende lõpptoodangu hind on seadusega garanteeritult konkurentsivõimelisem kui plaadi või paberi tootjatel.

Arvan, et algselt kujutati ette, et kombijaamad kasutavad raiejäätmeid ja muud sarnast. Praegune hinnakujundus võimaldab ahju ajada sisuliselt palki. Ega raiejäätmeid ei tekigi, sest raiet ei tehta.

Hooajal 2006 mai kuni 2007 aprill oli pretsedenditult madalaim raie viimase kümne aasta jooksul. Erametsades raiuti veerand võimalikust, lageraiet tehti 6600 ha.

Ajakirjanduses lahvatanud vastuseisust metsaseaduse muutmisele väljendub hirmu metsade lagedaks raiumise ees. Inventuur näitab sootuks vastupidist - metsade puiduline väärtus mitteraiumise tõttu pidevalt väheneb, metsad mädanevad kätte ära.