Autor: Agnes Ojala • 16. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ülemkogu kõige olulisemad otsused on seotud energeetika- ja kliimapaketiga,“ tõi Ansip välja peamised punktid. „Kõik meie poolt esile tõstetud probleemid leidsid mõistmist ja isegi üks järgmistest ülemkogudest pühendatakse väikeste suletud turgudega riikide energiajulgeolekule.“

Ansipi sõnul peab energiaturg küll 2013. aasta alguseks avatud olema, kuid praeguses olukorras on Eesti sellest kaugel, kuna puuduvad ühendused elektrienergia transportimiseks. „Eesti Energia turg muutub turuks pärast seda, kui saab ehitatud teine Estlinki kaabel, mis ühendab Balti turgu Soomega, energiasild Leedu ja Poola vahel, ja oleks hea, kui ehitataks üks kaabel, mis ühendaks Rootsit Leedu või Lätiga.“

Eestil on Venemaaga väga hea 1600 mW ühendus ja Soomega vaid 350 mW ühendus. Praegu on Eesti riigisisene maksimumtarbimine talvel 1600 megavatti. „Aastal 2013-2015 võiks see olla 1900 mW. 350 mW on selle kõrval aga väga väike integreerituse aste,“ märkis Ansip. Samas on tõstatatud küsimus, kas tohib odavat energiat importida riikidest, mis ei pea energia tootmiseks kvoote ostma.

„Räägitud on ka sellest, et oleks vaja luua võimalus tulevikus keemiliselt siduda süsinikdioksiidi, et seda atmosfääri mitte paisata. Selle loomiseks võiks Eesti ELi vahenditest ka toetust saada,“ lisas peaminister.

Euroopa Liidu kliimapaketist rääkides ütles Andrus Ansip, et praegu puuduvad andmed Eesti kulutuste kohta paketi tingimuste täitmiseks. „Seda on raske kroonides välja öelda. Meil on hetkel taastuvate energiaallikate kasutamise protsent meie primaarenergia bilansist 18. Eesmärk aastaks 2020 on 25%. Investeeringuid tehakse kogu aeg, kuid investeerima ei pea mitte ainult riik, vaid raha võib tulla nii erasektorist kui ka eraõiguslikult äriühingult Eesti Energia,“ märkis Ansip.

„Kui nüüd veel midagi püüda rahasse rehkendada, siis ELis võiks tervikuna kliimapaketi rakendamine tähendada umbes 14-15% elektrihinna tõusu, mis iseenesest ei ole suur tõus nii pika aja peale,“ arvas ta.

Ansipi sõnul aga on energiaturu avanedes ette näha, et siinne hind ühtlustub Soome hindadega, mis tähendab, et suvel on elekter praegusest hinnast umbes poole võrra odavam, talvel aga kaks korda kallim.