5. märts 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma avalduse tegi peaminister pärast seda kui oli saanud omakorda president Viktor Juštšenkolt korralduse gaasitüli lahendamiseks viivitamatult Venemaaga läbirääkimisi jätkata.

„Anname Naftogazile korralduse võlg valitsuse otsusega tasuda … kuna vastavad lepingud on sõlmimata,” ütles Tõmošenko. Lähitulevikus luuakse töögrupp, mis hakkab arutama kogu gaasitarnesüsteemi ümberkorraldamist.

Esmaspäeval vähendas Gazprom gaasitarneid Ukrainale 25%, kuna vaidlus Ukraina gaasivõla üle oli jõudnud ummikusse. Teisipäeval vähendati tarneid juba 50% võrra. Täna teatas Venemaa gaasimonopol, et Ukraina kavatseb Gazpromi gaasitarnete vähenemise korvata sellest gaasist, mis Gazprom läbi Ukraina territooriumi Euroopale tarnib. Gazprom oli Naftogazilt saanud teate, et firma võtab järgmise 24 tunni jooksul Euroopa tarbijatele määratud kogusest 60 miljonit kuupmeetrit oma tarbeks.

Gazpromi sõnul on Ukraina selle aasta tarnete eest monopolile võlgu 600 miljonit eurot. Samuti on selle aasta tarnelepingud alles sõlmimata.

Peaministrile läkitatud kirjas kritiseeris Juštšenko valitsust, et see pole täitnud kokkuleppeid, mis Juštšenko ametist lahkuva Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 12. veebruaril Moskvas sõlmis ning mis sisaldasid valitsusele selgeid tegutsemisjuhiseid gaasivaidluse lahendamiseks. Presidendid leppisid kokku vahendajatest loobumise, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid pole tänaseks veel allkirjastatud.

Ukraina president ja peaminister pole ühte meelt, Juštšenko on rohkem rõhutanud võlaprobleemi lahendamist, Tõmošenko peab tähtsamaks kogu skeemi muutmist, mille alusel Gazprom Ukrainale gaasi tarnib.

Juštšenko manitses oma kirjas, et Ukraina ja Venemaa lahendamata gaasitüli teeb muret Euroopa Komisjonile. Eile väljastatud teates kutsus ELi energiavolinik Andris Piebalgs osapooli erimeelsustele kiiresti püsivat lahendust leidma. Tulevaks nädalaks on komisjon olukorra arutamiseks kokku kutsunud ELi gaasi koordinatsioonigrupi koosoleku.

Ka USA manitses osapooli tülile selget lahendust leidma. Vaidlus „rõhutab vajadust suurema selguse järgi Venemaa ja Ukraina vahelistes gaasitarnetes,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Tom Casey.

Gazpromi sõnul on tegemist puhtalt kommertsvaidlusega, Ukraina süüdistab Moskvat energiahoova kasutamises Ukraina mõjutamiseks. Kui „tegemist on kommertsvaidlusega, tahaksime sellele näha ka kommertspõhimõtetest lähtuvat lahendust,” ütles Casey.

Venemaa ja Ukraina suhted halvenesid pärast Viktor Juštšenko presidendiks saamist 2005. aastal, misjärel riik võttis kursi tihedamale koostööle NATO ja Euroopa Liiduga.

Sellest ajast on Venemaa Ukrainale müüdava gaasi hinda tõstnud enam kui kolm korda 179,50 dollarile 1000 kuupmeetri eest.