Autor: Mariliis Pinn • 2. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paraku tuleb siiski seda ettekujutust, et Eesti Energial läheb hirmus hästi, maha jahutada ning tõdeda, et see kasuminäitaja on selle ettevõtte puhul tunduvalt mitmekihilisem ja paljutähenduslikum kui mõnel tavalisel firmal, kirjutas Põhjarannik.

Aastatel 2005-2007 teenis kodumaine energeetikakontsern CO2 kvootide müügist 2,7 miljardit krooni. Edaspidi sellise rahaga enam arvestada ei saa, sest kvootide piirmäärasid on järsult vähendatud. Üle ei jää enam midagi, pigem tuleb Eesti Energial hoopis ise hakata kvoote juurde ostma, kui rahvusvahelistes vaidlustes suuremaid saastekoguseid välja kaubelda ei õnnestu. See võib majandustulemused üsna ruttu pea peale pöörata - suurest kasumist võib saada suur kahjum.

Positiivne märk on, et kvoodiäri arvestamata on Eesti Energia suutnud oma tulusid aastaga veerandi võrra kasvatada. Eelkõige tänu sellele, et hiljuti üle Soome lahe rajatud kaabli kaudu on kasvanud siinse põlevkivielektri eksport põhjamaadesse. Ent samas on teada, et elektri tootmine läheb aina kallimaks, nii kulunud seadmete remondi kui tööjõukulude suurenemise tõttu. Narva jaamad vajavad juba lähiaastatel miljardilisi investeeringuid. Küsimuste küsimus: kui kõik need kasvavad kulud kokku arvestada, kas siis oleks põlevkivielekter ikka veel konkurentsivõimeline?

Igatahes tasub Eesti Energia käekäiku jälgida enam-vähem sama tihedalt nagu ilmateadet, sest see mõjutab otseselt kogu riigi majandust ja käekäiku ning Ida-Virumaa eluolu eriti.