13. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kreenholmi juhid ja omanikud rääkisid tootmise säilitamise võimatusest Narvas ja selle lõpetamiste plaanist juba siis, kui veetariifide tõstmise peale polnud keegi veel mõelnudki. Nende kinnituste järgi pole võimalik Euroopas asuvatele tekstiilitööstustel konkureerida India, Pakistani, Hiina ja teistes Aasia riikides asuvate tööstustega just sealse odava tööjõu pärast,” ütles Narva linnavolikogu esimees Mihhalil Stalnuhhin.

Töösturi kinnitusel on ketruse ja kudumisega Euroopa Liidu liikmesriigis niikuinii võimatu pikalt jätkata ning et nemad on Narvas viimased, kes sellega veel tegelevad.

Stalnuhhini sõnul ei ole mingit sidet tootmise lõpetamise ja veetariifide tõustu vahel olemas. Kreenholm maksis ja maksab siiamaani 1999.aastal kehtestatud tariifide järgi. Samal ajal kasseerivad nad oma rentnikelt tasu uute tariifide alusel, mis tähendab, et nad on teeninud kogu aega kopsakat vaheltkasu.

„Kui arvestada seda, mida ütles Mats Gabrielsson ühes oma intervjuus, siis peaks vee hind olema Kreenholmi jaoks 14 korda odavam kui praegu. Teiste sõnadega peaks vee hinnaks – puhta vee ja heitvee hind kokku –, olema tema ettekujutuse järgi 2 krooni kuupmeetri eest. Tahan siinkohal talle meenutada, et täna on Eestis vee kuupmeetri keskmine hind tööstusettevõtete jaoks kõvasti üle 30 krooni,” lisas Narva linnavolikogu esimees.

Hetkel on Narva linnas tegutsevatele tööstustele veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tariifiks 28 krooni ja 43 senti ühe kuupmeetri eest.

Samuti ei arestinud Kreenholmi arveid AS Narva Vesi, nagu kinnitas Gabrielsson, vaid selle otsuse langetas Viru Maakohus vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. „Arved vabastati aresti alt paari päeva pärast ja arvan, et see ei saanud avaldada mingit mõju ettevõtte reputatsioonile. Pigem mõjus Kreenholmi reputatsioonile teade selle kohta, et Kreenholm kasutab oma tootmises laste poolt korjatud puuvilla,” rääkis Stalnuhhin.

Kui Kreenholmi varad müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest (ostjateks osutusid samad isikud, kes on Keenholmi omanikud), siis panditi need pangale 540 miljoni krooniga. See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turu hinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Volikogu esimehe arvates on see raha ettevõtte juhtide poolt „välja imetud” tekstiiliettevõtte töötajate arvelt. „Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mis juhtide poolt kõrvale kanditi… ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänavale.”

Käivitatud on projekt, mis aitab Kreenholmi töötajatel uuesti tööd leida. Selle projekti kogumaksumuseks on 15 miljonit krooni ja Narva linn on sellesse pannud juba umbes miljon krooni.

„Linn elab Kreenholmi koondamise üle ja sellest ei teki sotsiaalset katastroofi. Viimastel kolmel aastal on Narvas tekkinud juurde 3800 töökohta ja järgmise aasta jooksul luuakse juurde veel 600 uut töökohta,” kinnitas Stalnuhhin ja lisas, et peale vestlust erinevate õmblustööstuste juhtidega selgus, et nende ettevõtetes võib tööd leida veel umbes 300 inimest.

Hetkel töötab Kreenholmis selle juhtide sõnul 2400 inimest, aasta tagasi töötas seal üle 3200 inimese.