Kreenholmi omanik soovib, et ettevõttest oleks olnud raha välja võtta

Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson
soovib, et Kreenholmist oleks olnud mingit raha välja võtta.

"Soovin, et Kreenholmist oleks olnud mingit raha välja võtta," märkis Kreenholmi suuromanik Mats Gabrielsson aripaev.ee-le.

Narva linnavolikogu esimees Mihhalil Stalnuhhin väidab, et tootmise lõpetamise ja veetariifide tõustu vahel pole mingit sidet olemas. Kreenholm maksis ja maksab siiamaani 1999. aastal kehtestatud tariifide järgi. Samal ajal kasseerivad nad oma rentnikelt tasu uute tariifide alusel, mis tähendab, et nad on teeninud kogu aega kopsakat vaheltkasu.

„Meil oli võitlus vee hinna pärast, aga see on nüüd kohtus ja me austame kohtu otsust ning maksame nõutut. Kui kohus poleks vaid nii agressiivselt käitunud ja meie arveid arestinud! Seetõttu ei saanud me teha jooksvaid administratiivseid kulutusi ja maksta palku. See saatis ka negatiivse signaali meie tarnijatele. Kui varustajad nägid, et kohalik kogukond ja võimud ei usaldanud Kreenholmi, siis hakkasid nad nõudma puuvilla eest ettemaksu. Me pidime kõigile ettemakse maksma hakkama,“ selgitas ta olukorda ja seost tootmise lõpetamise ja vee hinna vaidluse vahel.

Gabrielsson tunnistas aga, et plaan inimesi koondada oli juba enne töös ja pool aasta on asjaosalised sellest teadnud. „Me tahtsime teha seda aastatel 2008-2009 sotsiaalselt vastutustundlikul moel, nagu mulle meeldiks. Viimased sündmused kiirendasid koondamisplaane. Ketramine ja riide tootmine ei tasu siin ära, küll aga soovime me jätkata riide viimistlemisega. Kahe aastase plaani sees oli ka muude ettevõtete Narvasse toomine, et inimestele uut tööd pakkuda. Meil on Narvas juba rauavaluga tegelev ettevõte. Nüüd peame vaatama, kas see on võimalik või mitte, sest keskkond on muutunud. Narva linn peaks ettevõtjatega koostööd tegema mitte agressiivselt ründama,“ arvas mees.

Stalnuhhin väidab veel, et kui Kreenholmi varad müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest (ostjateks osutusid samad isikud, kes on Keenholmi omanikud), siis panditi need pangale 540 miljoni krooniga. See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turu hinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Volikogu esimehe arvates on see raha ettevõtte juhtide poolt „välja imetud” tekstiiliettevõtte töötajate arvelt. „Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mis juhtide poolt kõrvale kanditi… ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänavale.”

Stalnuhhini süüdistusi kinnisvaramahhinatsioonides peab mees absurdseks. „Kõikide nende tehingutega olid nõus ka Borås Wäfveri teised aktsionärid ja kui hind oleks liiga madal olnud, oleksid nad tehingute vastu olnud, sest nad oleks siis ju raha kaotanud,“ selgitas ta.

„Uskumatu, et nad seda väidavad,“ kommenteeris mees Narva linna pressiteadet.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Aurum Chemicals is looking for a SALES ENGINEER

M-Partner HR OÜ

16. veebruar 2018

Teabevara