Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 3. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täpsemalt öeldes võivad end sõltumatutena ja hinnatõusust puutumatutena tunda vaid metsaomanikud, kes oma isiklikke ahje kütavad isiklike puudega ja kulutavad selleks endise arvu kilokaloreid. Teiste soojatootjate seas taotleb energiaturu inspektsioonilt hinnatõstmise luba ka Tartu soojatootja AS Fortum Tartu. 20-30% ulatuses toodab Fortum Tartu sooja gaasist, ülejäänud osas nn rohelistest energiakandjatest nagu hakkepuidust ja turbast. Nagu selgitas firma juhatuse esimees Mati Meos Den za Dnjom-ile, käib meie EL kuuluvates naaberriikides võidujooks rohelise energia peale. See omakorda tähendab, et näiteks hakkepuidu hind turul tõuseb, sest meie naabermaad ostavad selle kallimalt kokku. "Kuigi on uhke rääkida, et kasutame rohelist kütust, tuleb märkida, et iga aastaga on küttepuidu hind tõusnud 20-25%, sest nõudlus lihtsalt ületab pakkumist," rääkis Meos. "EL tingimustes ei ole meil võimalik oma turgu kaitsta, sest EL piirides valitseb teatavasti vaba turg."

Oma rolli küttepuidu hinna kasvus mängib ka Eestis raieressursi vähendamine - näiteks looduskaitselistel eesmärkidel. Seega kui tahaksime nn rohelist kütmist arendada, et soojahinda allpool hoida, peaksid nii erametsaomanikud kui Riigimetsa Majandamise Keskus järsult suurendama raiemahte, kuid see omakorda mõjuks loodusele halvasti. Samas poleks ka sellest soojuse hinna alandamise seisukohast märkimisväärset tulu, sest naabermaade puiduhakketurg koos oma kõrgema hinnaga on piisavalt suur. Mis puudutab teist looduslikku energiakandjat ehk turvast, siis ELis vaadatakse üldiselt halvasti turba kasutamisele kütuseks. Siiani on turba kütmine Fortumil siiski õnnestunud. Tegemist on, nagu Meos väljendas, "vaikiva kokkuleppega".

Küllap on kõik, kes maal ringi liikunud, näinud raielanke maha kõdunema jäetud paksu kihi raiejääkidega: okste, väiksema väärtusega puutüvede ja muu sellisega, mis ei sobiks tarbepuuks, küll aga kütteks. Ühest küljest on justkui tegemist raiskamisega. Meos aga selgitas, et raielankide koristamine suurde katlamajja puiduhakke saamiseks ei tasu ära. See on niivõrd vähetootlik ja kallis. Hakkeks sobivad jämedad puutüved, mis, tõsi, ei pruugi olla nii hea kvaliteediga kui tarbepuit.

Ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Tiit Rahkema soostus, et nii nagu Gazpromi hinnad ees, nii küttepuu hind järel: "Eks hakkemüüjad oskavad ka rehkendada." Mis puudutab turbaga kütmist, siis Rahkema hinnangul oleme Euroopas erandlikus olukorras. Meil on suured turbavarud samas, kui Euroopas söandatakse seda defitsiidi tõttu tarvitada vaid lillepottides aknalaual. Samas ei maksa arvata, et turba puhul oleks tegemist odava kütusega. Mida rohkem turbavälju Eestis avatakse, seda enam tuleb hakata tasuma saastemaksu.

Eeloleval kütteperioodil tõuseb küttehind eelkõige neis paikades, kus katlamaju köetakse gaasi ja hakkepuiduga. Mitmed soojatootjad on esitanud energiaturu inspektsioonile taotlused tõsta kütte hinda 10-15%. Kaudses mõttes on see vesi Eesti oma tuumajaama ehitajate veskile, sest kinnitab veelkord, et roheline energia on kallis energia. Kuid gaasi ja puidu kallinemine ei ole ainus hinnatõus. Teatavasti lisandus alates 1. juulist küttearvetele 18% käibemaks, mis on põhimõtteliselt EL nõue.