Autor: Mariliis Pinn • 2. august 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Esialgse kokkuleppe kohaselt tarnib Eesti Põlevkivi Lätti 15 000 tonni killustikku kuus, mis moodustaks ligikaudu poole 2005. aastal Aidu karjääris käivitatud killustikukompleksi ühe kuu võimsusest, kirjutas Põhjarannik.

Eesti Põlevkivi müügi- ja kvaliteediosakonna juhataja Illimar Partsi sõnul oleks võimalik Lätti ka rohkem müüa, aga killustiku järele on nõudlus ka Eestis suur ning enamat ei ole Aidu tehasel praegu pakkuda. Küll peaks aga killustiku tootmine Eesti Põlevkivis hüppeliselt kasvama järgmise aasta alguses, mil on kavas käivitada purustite liinid Estonia kaevanduses. Kui Aidu tehase praegune võimsus on 400 000 tonni aastas, siis Estonias on kavas hakata tootma esialgu kuni miljon tonni ja seal võib Partsi sõnul tulevikus mahtu suurendada mitu korda.

"Eestis kulub praegu aastas 5-6 miljonit tonni killustikku ja sellest 70-80 protsenti on samaväärne, mida Eesti Põlevkivigi toodab. Vaid suuremate maanteede ehitusel vajatakse tugevamat killustikku," ütles Parts, kes ennustab, et seoses üldise ehitustegevuse hoogustumisega kasvab lähiaastatel jätkuvalt ka nõudlus killustiku järele ning seepärast on killustiku tootmise arendamine Eesti Põlevkivi jaoks kindlasti perspektiivikas tegevus.

Kaevanduskontserni jaoks lahendab killustiku tootmine ka ühe keskkonnaprobleemidest. Praegu liigitub põlevkivi kaevandamisel alles jääv aheraine jäätmeks ja selle iga tonni ladustamise eest tuleb ettevõttel maksta kümme krooni keskkonnatasu. Aheraine purustamisel killustikuks kaob Eesti Põlevkivil vajadus ladestamistasu maksta.