Autor: Mariliis Pinn • 23. juuli 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstuse arengut pärsib Eesti väike turg

Eesti ettevõtete arengule jääb jalgu liiga väike kohalik turg ning üha kallinev tööjõud, mistõttu tootmisega tegelevad firmad asuvad Venemaale, Ukrainasse ja veelgi kaugemale itta oma tehaseid rajama, kirjutas Äripäev.

Kui lääneriikides on levinuim, et odava tööjõu otsinguil viivad rõivatööstused tootmise kodumaalt välja, siis Eesti selle valdkonna lipulaeva Baltika Grupi neli tootmisüksust asuvad kõik Eestis, piiri taga oma õmblusvabrikuid pole. Küll aga ehitatakse Lasnamäe tööstusparki tootmise ajakohastamiseks uut tehast.

Baltika turundusdirektori Anu-Mall Naaritsa sõnul teeb ettevõte koostööd partnerettevõtetega Lätis, Leedus ja Venemaal, kust ostab tootmisvõimsust sisse.

Baltika toodab Eestis umbes 40%, 10% toodetakse lähiriikides Lätis, Leedus ja Venemaal, ülejäänud 50% tooteid ostetakse allhankena teistest piirkondadest. See vahekord on eri kaubamärkide puhul erinev ning on seotud ka toodangu hinna- ja kvaliteeditasemega.

AS Sangar pidas kaks aastat tagasi tõsist plaani leida koht särkide tootmiseks mõnes SRÜ riigis, sest Tartus polnud tootmise laiendamiseks enam piisavalt inimesi. Ettevõte soovib Eestisse jätta kõrgemate kvaliteedinõuetega toodete valmistamine, vähemnõudlike õmblustööde tegemine aga suunata piiri taha.

Sangar tootis mullu oma majast väljas 30% toodangust, tänavu esimesel poolaastal on väljaspool Tartu vabrikut toodetud 22%.

"Tootmiskohad on Virumaal, Leedus ja Valgevenes, kus tehakse meile allhanget. Venemaal oleme küll võimalusi uurinud, kuid ei ole seal veel midagi tootnud," räägib Sangari juht Gunnar Kraft.

Naaritsa hinnangul on põhjused, mis sunnivad ettevõtteid tootmist Eestist välja viima ka kallinev tööjõud ja suurenev tööjõupuudus. "Samas on Eestis tootmisel plusse: lihtsam logistika, lühem tarneaeg, garanteeritud kvaliteet," lisab ta.

Balti Laevaremonditehas, nüüdne BLRT Grupp otsustas 1990. aastate lõpus hakata investeerima ka teistesse valdkondadesse, eesmärgiks sai välisturgude hõivamine.

Peamine põhjus, miks BLRT Grupp Eestist väljapoole vaatama hakkas, oli ettevõtte kommunikatsioonidirektor Anu Hallik-Jürgensteini sõnul Eesti turu piiratus. "Metallitöötlemise keskuse avasime Vilniuses, kuna sealne ehitusturg kasvab 12% aastas ja seda võib võrrelda kolme aasta taguse Eesti ehitusturuga," märgib ta. "Leedu pluss on ehitusturu stabiilsem kasv kui Eestis. Vilniuse tsehhil on ka sobivam asukoht Läti, Valgevene, Venemaa ja Poola suhtes."

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077