Autor: Mariliis Pinn • 6. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seoses sellega arutati ka Balti riikide energiajulgeolekuga seotud Poola-Leedu ja Leedu-Rootsi elektriühenduse rajamise temaatikat. Käsitleti ka Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasijuhtme küsimusi ning muid energeetikaga seotud teemasid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Leedu Seim võttis 28. juunil vastu tuumaelektrijaama ehitamise seaduse, millega raamistatakse mitu miljardit eurot maksma mineva projekti investeerimiskeskkond. Projekti eripära arvestades sisaldab seadus Leedu rahvuslike huvide miinimummäära, milleks on vähemalt 34%-line osalus, edasise osas peavad omavahel kokkuleppele jõudma kõik protsessi kaasatud strateegilised partnerid.

Kohtumise käigus lepiti kokku protsessi edasise kulgemise põhimõtetes ja ajakavas. Projektiga seotud energiafirmad peaksid jätkama läbirääkimisi ja alustama aktsionäride lepingu koostamist. Leping on aluseks Ignalina tuumajaama projekti elluviimiseks loodava ettevõtte tegutsemisele.

Eesti peaminister kinnitas, et sõltumata sellest, kuidas osalused tulevikus lõplikult jagunevad, tuleb kõige olulisemad otsused, näiteks reaktorite valik ning finantspakett, langetada strateegiliste partnerite konsensuse alusel.

Esialgselt kolme Balti peaministri ja Poola valitsusjuhi kohtumisena planeeritud kohtumine jäi Poola peaministri Jaroslaw Kaczynski ärajäämise tõttu ära. Kaczynski visiit Vilniusesse öeldi üles seoses Poolas kujunenud siseriiklikule olukorrale. Poola osapool pakkus välja uued võimalikud kohtumiste ajad.