Autor: Tõnis Arnover • 1. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soome alkoholitootja Altia peadirektori ja tema asetäitja ning ühe nõukogu liikme ootamatu tagasiastumine on põhjustanud Soomes elavat vastukaja ja spekulatsioone.

Põhiküsimuseks on, kas tegemist on juhtide vaba tahtega või poliitilise survega. Altia peadirektor Leena Saarinen jõudis oma ametis olla vaevalt kaks aastat ning tema asetäitja Teuvo Pollari veelgi vähem – pisut üle aasta.

Saarinen ei ole ise soostunud oma tagasiastumist kommenteerima. Altia ametlikus pressiteates öeldakse, et Leena Saarinen on otsustanud tagasi astumisega võtta täieliku vastutuse selle eest, et kavandatud etanoolitehase ehitamise projekt tühistatakse. Selle tehase ehitamist oli ette valmistatud tükk aega ning ehitamine pidi peadirektori väitel algama sel kuul. Kuid mõni aeg tagasi sai selgeks, et tehast ei tule. Ja nüüd on ilmselt pattude lunastamise tund.

Etanoolitehaste ehitamisest on Soomes räägitud juba pikka aega, eriti kui EL on võtnud suuna biokütuste osakaalu suurendamisele. Üks kindlamaid neist paistis Altia projekt. Selle kohaselt taheti Koskenkorvasse rajada tehas, mis hakkab kodumaisest odrast tootma biokütuseks sobivat etanooli 76 miljonit liitrit aastas. Saarinen ütles, et on valmis ehitama tehase ka juhul, kui riik seda ei toeta.

Soome energiaeksperdid olid algusest peale asja suhtes kahtlevad. Sest isegi USAs, kus toodetakse biokütuses kasutatavat etanooli maisist palju soodsamalt, on riik neid tehaseid pidanud tublisti toetama.

Viide heade juhtimistavade rikkumisele

Väidetavalt on etanoolitehasest loobumine tekitanud pingeid ühes valitsusparteis ja nimelt Keskerakonnas. On ju Keskerakond põhiline talunike huvide väljendaja ja need lootsid selle abil suurendada märgatavalt odra kasvuala, mille suurus on praegu üsna karmilt paika pandud.

Teatavasti hoiab Soome riik jätkuvalt Altiat oma kontrolli all, ehkki juba kuus aastat tagasi soovitas Soome kaubandus- ja tööstusministeerium kahandada riigi osaluse kontsernis kolmandikuni. Aga selleks ei ole leidunud poliitilist tahet. Altia on olnud kaua aega kaubandus- ja tööstusministeeriumi haldusalas. Kuid viimasel ajal on see läinud kaitseministri Jyri Häkämiehe alluvusse. Sellele vaatamata on keskerakondlasest kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen ja ministeeriumi riigifirmade osakonna juhataja Pekka Timonen Soome Kauppalehti andmeil avaldanud kuni viimase ajani Leena Saarinenile survet, et etanoolitehas ikkagi teoks saaks. Kui see nii on, siis rikuks nende käitumine Soome riigiettevõtete haldamise häid tavasid ning tegemist oleks poliitilise survega.

Soome poliitikud on nagu ühest suust kinnitanud, et mingit poliitilist survet ei ole Altia juhtkonnale avaldatud ega häid valitsemistavasid rikutud. Ometi viitab tagasiastuv nõukogu liige Satu Heikintalo, et just viimatimainitud põhjus on tema lahkumise ajend.

Altia nõukogu esimees Jarmo Leppiniemi nimetab Heikintalo süüdistust tõsiseks, kuid väidab, et nõukogu ei ole sellest varem midagi kuulnud.

Kuni uue juhi leidmiseni täidab Altia peadirektori kohuseid senine majandusdirektor Tuomas Itkonen. Altia käes on umbes kuuskümmend protsenti Soome kange alkoholi turust. Firma eelmise aasta käive oli 6,65 miljardit krooni. See on tegev ka teistes Põhjamaades ning Lätis ja Eestis. Eestis kontrollib Altia Eesti umbes viiendikku kange alkoholi turust ja selle eelmise aasta käive oli 149,4 miljonit krooni.

Nüüd, kus etanoolitehast ei tule, jääb Altiale vaba raha kuni ligi miljard krooni. Soomes spekuleeritakse, et Altia võib selle rahaga osta Rootsi Vin Spriti aktsiaid, mis Rootsi valitsus kavatseb müüki panna.

Altia kummalised juhivahetused jätkuvad

Endine Unilever Soome tegevdirektor Leena Saarinen nimetati Altia peadirektori asetäitjaks 2005. aasta aprillis ja ta pidi alustama uuel kohal augustis. Kuid tegelikult alustas ta juba juunis ja kohe peadirektorina, kui senine peadirektor Veikko Kasurinen jäi 59aastaselt kõigile üllatuseks enneaegselt pensionile.

Peadirektori ametis pälvis Saarinen ennegi kriitikat. Eriti siis, kui ta otsustas müüa ilma enampakkumiseta Altiale kuuluva äädikatootmise Bernerile. Äädikatootmise eest vastutas peadirektori asetäitja Teuvo Pollari, kes lahkub samuti ametist.

Teiseks on Saarinenile ette heidetud seda, et toidukontserni Atria nõukogu liikmena oli ta lubanud etanooli kõrvaltootena tekkiva loomasööda müüa täielikult Atriale. Lihatoojad kaebasid selle otsuse konkurentsiametisse, mis lükkas kaebuse tagasi.