Autor: Mariliis Pinn • 28. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööjõu kallinemine ja üha pingelisemaks muutuvad tarnetingimused sunnivad tootmisettevõtteid investeerima uute automaatliinide soetamisse ning leidma võimalusi olemasolevad töötajad tulemuslikumalt tööle rakendada. Seal, kus vähegi võimalik, püütakse asendada inimesi tehnikaga.

Tootmisega tegelevate firmade juhid leiavad, et lähiaastatel väheneb veelgi inimtööjõu osakaal, kuid täiendatakse tehnilist baasi, nii et töötajaskonna vähenemisele vaatamata suureneb oluliselt tootmismaht.

Nii märgib elektrotehnika seadmeid tootva ASi Ensto Ensek juhataja Üllas Täht, et lähema paari aastaga peab ettevõtte müügikäive suurenema ligi kaks korda, praeguselt 400 miljonilt kroonilt 800 miljoni kroonini aastas. Saavutada tuleb see tootmispinna senisest parema ärakasutamisega ning töö automatiseerimisega.

"Oleme seadnud eesmärgiks tootmispinda suurendamata tõsta efektiivsust vähemalt 30 protsenti," kinnitab Üllas Täht. "Tööviljakus peab kasvama kiiremini kui palk."

Elektriseadmete koostamist eriti automatiseerida ei anna, seetõttu alustatakse eeloleval suvel Ensto koostetsehhis töö ümberkorraldamist selliselt, et materjalide riiulid paigutatakse pinda säästvamalt ümber. Ehitatakse juurde kaks väravat, muudetakse töökohtade paigutust, et tulemuseks oleks paindlikult toimiv tootmis- ja logistikakeskus.

Metallitsehhis, kus valmistatakse elektriliinide traaverseid, on paari aasta jooksul plaanis toodangu mahtu kahekordistada. Selle nimel investeerib firma kaheksa miljonit krooni - uute keevitusrobotite ja muu automaattehnika ostmiseks

Vähema ressursiga valmib tulevikus enam toodangut

"Kahtlemata seab kvalifitseeritud tööjõu nappus arengule piirid. Meie ühiskond ei väärtusta tehniliste erialade spetsialiste," möönab Täht. "Sellepärast peame hoidma kõiki 300 töötajat, looma neile head töötingimused, korraldama täiendõpet jne."

ASi Estiko Plastar juhataja Triin-Anette Kaasik on seda meelt, et lähema viie aasta jooksul on ettevõte oluliselt rohkem automatiseeritud kui praegu. Tööjõu kallinemise tõttu on Estiko Plastar teinud algust uude tehnoloogiasse investeerimisega.

"Prognoosime, et personali hulk jääb ka lähematel aastatel enam-vähem praegusele tasemele, küll aga suureneb umbes 50 protsenti tootmismaht," selgitab Kaasik.

"Kindlasti on üks oluline märksõna keskkonnasäästlikkus. Tuleb vähendada ressursside tarbimist. Praegune tootearendus lubab näiteks prognoosida, et trükitööstuses kasutatavate lahustite kogus hakkab vähenema."

Tootmise suurenemist lähitulevikus lubab Kaasiku hinnangul prognoosida ka tõsiasi, et pakenditurg kasvab Ida-Euroopas viis kuni seitse protsenti aastas.

"Meie oleme endale ambitsioonikamad eesmärgid seadnud - kasvada kiiremini kui turg keskmiselt," ütleb ta.