15. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui gaas meile enam ei tuleks, siis elu siin seisaks," rääkis ASi A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop Äripäevale, kelle sõnul neil gaasile alternatiivi ei ole. "Kui keegi läheb mingi kütte peale, siis ta arvestab kõik seadmed selle järgi," tõdes Noop.

"Põhimõtteliselt oleme väga tõsiselt rihmapidi seotud nagu paljud teisedki, kellel kõik katlad gaasi peal on," rääkis Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm, kes päris ilma gaasita jäämisse ei usu. "Viimase kaheksa aasta jooksul pole seda küll kordagi juhtunud."

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul samasugune plahvatus kui Ukrainas Eestit gaasita ei jätaks. "Venemaaga on meil kolm ühendust. Kui ühel neist on plahvatus, on ülejäänud kahe kaudu varustamine võimalik," lausus Kotov.

Kolmest torust kaks on Venemaaga otseühenduses Pihkva ja Narva suunal ning üks on ühenduses Läti kaudu. Lätis on ühendus ka Incukalnsi mahutiga, mis võib varustada kumbagi riiki ja anda talvise gaasi Pihkvale.

Kotovi sõnul parandatakse kõik torud kiiresti. "Elus saab alati hulle juhtumeid olla, aga kuu aega kestvat katkestust ma ei prognoosiks," ütles Kotov, kelle sõnul kulub torude parandamiseks paar-kolm päeva, suurema õnnetuse järel nädal.

Kavandatakse ka neljandat ühenduslüli Soomega. "Kui ehitatakse Vene-Saksa juhe, peaks kogu sellesse piirkonda jõudma rohkem gaasi ja kuna Soome saab ühenduse sellesse torusse, saaks Eesti omakorda Soome kaudu sellest osa."

Kotov ei usu eriti õnnetusi - torusid kontrollitakse visuaalselt igal aastal ja kord viie aasta jooksul sondeeritakse.

Arutatakse ka Soome-Eesti-Läti veeldatud gaasi terminali rajamist, mis võimaldaks hankida gaasi väljastpoolt Venemaad. "Nigeerias ja Alžeerias gaas veeldatakse ja tuuakse kohale laevadega," selgitas Kotov. Soome ühendus ja terminal võivad valmida aastail 2012.-2015.