Nädala nägu: Putini torudiplomaatia

Eesti peaminister võis end küll välja
vabandada ning jätta ära kohtumise Saksa ekskantsleri Gerhard Schröderiga, kes
on Venemaa presidendi Vladimir Putini vana hea sõber ja tänasel päeval Gazpromi
Läänemere gaasijuhtme vöörikuju, kuid Euroopa ümberhaaramist Gazpromi
torujuhtmetest see vaevalt eriti takerdab.

Kohe pärast võiduparaadi 9. mail kiirustas Vladimir Putin pikale Kesk-Aasia turneele, mille eesmärk on kindlustada, et Venemaa oleks ja jääks maasulus Kaspia piirkonna energiakandjatele peamiseks transpordikanaliks. Sel moel sai Putin ühtlasi nurja ajada reedel alanud Venemaale alternatiivseid tarnekanaleid otsivate riikide tippkohtumise Poolas, kuhu tulid kokku Poola, Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Leedu riigipead. Ürituse oodatud peakülaline oli Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, kes aga Poola sõidu asemel võõrustas nüüd hoopis kodus president Vladimir Putinit.

Enne Kasahstani sõitu kohtus Putin Moskvas ka Bulgaaria peaministri Sergei Staniševiga, kellega koos rõhutati vajadust asuda kiiremas korras ellu viima märtsis Ateenas allkirjastatud Burgas-Alexandroupolise naftajuhtme projekti. Jutuks oli ka uus gaasijuhe Sinine Voog 2, mis kulgeks Bulgaaria kaudu Türgisse ning mis nii kui plaanitav naftajuhe oleks Gazpromi kontrolli all. Ka siin lubati kiiremas korras hakata trassi paika panema ja rahastajaid otsima. Kui Läänemere gaasitoru võib Eesti-Vene suhete pingestumisest viibima jääda, siis Bulgaariaga on Venemaa suhted väga head.

Kasahstanis kauples Nazarbajev Putinilt välja Musta mere sadamasse Novorossiiskisse siirduva naftajuhtme võimsuste suurendamise, millele Venemaa pikka aega vastu on punninud. Kasahstan lubas, et transpordiks sellisel juhul ka edaspidi suurema osa oma naftast Venemaa kaudu. Mullu küündis Kasahstani eksport 52,3 miljonile tonnile ning 80% sellest läks läbi Venemaa. Lisandunud võimsuste arvelt hakkaks Kasahstan naftaga varustama Burgas-Alexandroupolise naftajuhet ning ühineks ühtlasi selle projektiga.

Kasahstaniga olid Putinil kõne all ka gaasijuhtme projektid. USA ja Euroopa Liit tahavad torujuhet ehitada Kaspia mere alt Aserbaidžaani ja Gruusia kaudu Türgisse, millisel juhul see Venemaa territooriumi ei läbiks. Venemaa tahab aga Kesk-Aasia energiatarned oma kontrolli all hoida ning pakub Kasahstanile ja Türkmenistanile alternatiivset torujuhtme projekti Kaspia mere kaldalt Venemaa kaudu. Nazarbajev ongi juba avaldanud kahtlust lääneriikide projekti mõttekuses. Türkmenistan aga kasutab USA projekti pigem Venemaalt kõrgema gaasi hinna väljakauplemiseks.

Kasahstanist läks Putin edasi Türkmenistani, kus tema pakutud gaasijuhtme projekt oli laupäeval peamine arutlusteema Venemaa, Kasahstani ja Türkmenistani presidentide kohtumisel. Putini eesmärk on partnereid veenda, et transpordikanalid peaksid jääma tootjariikide kontrolli alla, et hindu ei hakkaks dikteerima tarbijad. Venemaale endale on odav Kesk-Aasia gaas eluliselt tähtis lääneriikidega sõlmitud tarnelepingute täitmiseks. Laupäeval teatasidki kolm presidenti, et uus gaasijuhe tuleb. See võimaldaks Venemaal üles osta aastas kuni 80 miljardit kuupmeetrit Türkmenistani gaasi (praeguse 50 miljardi asemel) ning suurendada importi Usbekistanist ja Kasahstanist. ELi lootused energiasõltuvust Venemaast vähendada on tugeva tagasilöögi saanud.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara