Autor: Martin Hanson • 7. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dio müüs eelmise aasta augustiks esimesed seitse tanklat Vene kütusehiiule Lukoil, kes samuti tehingu suurust ei avalikusta.

Hea pakkumine

Dio Oili nõukogu liige Sergei Jurkin sõnas, et omanikud said nii Lukoililt kui ka Olerexilt hea pakkumise ning otsustasid müüa.

"Dio tanklaketil läks hästi ning müük ei ole seotud halbade majandustulemustega. Omanikele tehti pakkumised, millest ei saanud keelduda. Nüüd lähevad ka viimased kolm tanklat Olerexi värvide alla," sõnas Jurkin.

Jurkin ei osanud öelda, mis saab Dio kaubamärgist, mis jäi endistele omanikele.

"Võimalik, et alustame selle alt hulgimüüki või hakkame müüma hoopis autokeemiat või biokütust," lisas Jurkin.

Kütuseärimeeste hinnangul on kütuseäri väga raske, marginaalid on kokku kuivanud ning kasumi teenimine sõltub äärmisest efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust.

"Kuldaeg, mis valitses kümme aastat tagasi, on ammu möödas," sõnas Jurkin.

Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles, et ostetud tanklad vastavad Olerexi standardile ja asuvad seal, kus on soov oma kohalolekut tugevdada.

"Samuti oli Dio näol tegemist hea mainega kaubamärgiga, millel oli väljakujunenud lojaalne klientuur," sõnas Moppel.

Turu kontsentreerumine jätkub, arvas Moppel ning lisas, et kindlasti ei ole jaemüüjate turuosad veel lõplikult välja kujunenud, välistada ei saa ka suuremaid ühendamisi või ülevõtmisi.

"Lisaks harjumuspärasele mõttele, et kütuse jaemüügiturg kontsentreerub rahvusvaheliste naftakontsernide kätte, on viimasel ajal USAs ja Lääne-Euroopas märgata vastupidist tendentsi, kus naftakompaniid loobuvad kütuse jaemüügist suuremat kasumit andva naftatootmise kasuks. Viimase näitena võib märkida Chevroni Beneluxi tanklate müüki vähetuntud Iisraeli firmale," sõnas Moppel.

Kuna Olerex hangib suure osa kütusest Euroopa Liidust, siis võimalik suhete jahenemine Venemaaga tarneid otseselt ei mõjuta. "Et aga Eesti energiabilansis on impordil Venemaalt oluline osa, siis on kahtlemata meie huvides säilitada Venemaaga heanaaberlikud suhted ja aktiivne kaubavahetus," lisas Moppel.

taust