Autor: Mariliis Pinn • 3. mai 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kahju, et see oli alles esimene kohtumine selles küsimuses, mis peegeldab gaasijuhtme arendajate huvi Eesti võimudega suhtlemiseks,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Minister nentis, et enne otsuste langetamist gaasijuhtme ehitamiseks tuleks hoolikalt kaaluda kõiki alternatiivseid asukohti, sealhulgas maapealseid. Samuti tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid, kuid kindlasti ka muid riske, sealhulgas võimalikku kattumist laevateedega, aga ka julgeolekuriske, mida keskkonnaaspektide kõrval pole piisavalt kaalutud, rääkis Parts.

Parts pidas tungivalt vajalikuks, et ettevõtmisse peavad olema kaasatud kõik sellest huvitatud Euroopa Liidu riigid. „Ma ei kujuta ette, kuidas 21. sajandil on võimalik teha Euroopa vajaduste rahuldamiseks selline projekt, kui pole kaasa haaratud kõik asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesmaad,” tõdes minister.

Nord Streami esindajad lubasid oma edaspidise tegevuse kavandamisel Eesti poolt tõstatatud põhimõttelisi küsimusi arvesse võtta.

Ministeeriumi esindajad pidasid vajalikuks, et kui Nord Stream näeb ühe alternatiivina gaasijuhtme rajamist Eesti vetesse, teeb ta taotluse uute uuringute alustamiseks. „Ettevõte peab oma kavatsusi üksikasjalikult selgitama ning Eesti peab saama võimaluse põhjalikult uurimiskavatsustega tutvuda,” märkis Parts.

Nord Streami poolt osalesid kohtumisel tegevdirektor Matthias Warnig, tehniline asedirektor Dirk von Ameln ning firma tegevuslubade mänedžer Baltimaades ja Soomes Sebastian Sass. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist osalesid lisaks ministrile asekantsler Andres Tint ja energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.