26. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siseministeerium saatis jaanuaris kõikidele Eesti maavalitsustele palve koguda maakondades andmeid elektrifitseerimata majapidamiste kohta, kirjutas Meie Maa.

“Eestis on elektrifitseerimata piirkondi, väikesaari ja üksikuid majapidamisi, mille ühendamine elektrivõrguga oleks regionaalarengu seisukohast hädavajalik, kuid liitumistasu käib liitujatele üle jõu,” märkis siseministeeriumi rahvastiku ja regionaalala asekantsler Einike Uri. Saaremaal, selgub maavalitsuse kokkuvõttest, ei ole elektrita majapidamisi Kaarma, Kihelkonna, Kärla, Leisi, Orissaare, Pihtla, Ruhnu, Salme ja Valjala vallas. Viimases on küll palju pingeprobleemidega majapidamisi, lisab maavalitsus.

Kõige rohkem ilma elektrita majapidamisi on Mustjala vallas: kokku kolm leibkonda Kiruma külas, kaks Paatsa, kuus majapidamist Merise külas, neljakorteriline elamu Järise külas, kolm elamist Vanakubja külas. Viies külas on elektrita üks majapidamine. Ka Muhumaal peavad ilma elektrita hakkama saama viis talu, neist kaks asuvad laidudel, Kesselaiul ja Suurlaiul.

Pöide vallas on neli talu ilma elektrita Muraja külas, Torgus viis talu Mäebe külas. Lisaks on Torgu vallas üldse ilma liitumisvõimaluseta piirkonnad Sääre ja Karuste küla. Kaunispe külas on olemasolevad liinid amortiseerunud ja pinge kõigub suures ulatuses. Mitmes Sõrve külas on veel üksikud majapidamised elektrita.

Üldse ei ole oma territooriumil asuvate elektrifitseerimata majapidamiste kohta maavalitsusele infot andnud Laimjala, Lümanda vald ja Kuressaare linn.

Riigil on plaanis eraldada elektrita majapidamiste abistamiseks riiklikku abi, sest võrguettevõtjad ei saa liitumistasude osas kellelegi erandeid teha, kui elektrituruseadus kohustab kõiki turuosalisi võrdselt kohtlema.

Kogutud andmete alusel saaksid võrguettevõtjad anda hinnangu liitumistasude suuruse ja liinide ehitamise kulude kohta ning seejärel oleks võimalik otsustada, milliseid rahastamise skeeme kasutada.