Autor: Mariliis Pinn • 21. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui detsembris nõudis ametiühing alates jaanuarist 20protsendilist palgatõusu ja juulist teist sama palju, siis nüüd on õnnestunud ettevõtte juhtkonnaga kokku leppida palgafondi 15protsendilises palgatõusus jaanuarist. Teise palgatõusu üle käivad veel vaidlused. Juba on selge, et see tuleb viis protsenti, kuid tingimustes pole veel kokku lepitud: administratsioon nõuab, et juulis tõstetaks palka juhul, kui poole aastaga saadakse 11 miljonit puhaskasumit, ametiühing on aga igasuguste tingimuste vastu.

„11 miljonit kasumit on üldiselt ebareaalne. Peale selle teevad nad alati nii, et sellist kasumit ei tule,“ on Kreenholmi ametiühingujuht Julia Dmitrijeva kindel.

Ta väitis, et kui tööandja nõustub juulist igasuguste tingimusteta palka tõstma, siis on ametiühing valmis kohe kollektiivlepingu sõlmima.

2006. aastal oli Kreenholmis keskmine brutopalk (administratsiooni palkadeta) 4300 krooni. Kui jõustub 15+5 palgatõususkeem, siis saab Kreenholmi töökas kangur, ketraja, viimistleja või õmbleja brutopalgana 5200 krooni. Dmitrijeva tunnistas, et viimasel ajal on raske keskmisest palgast rääkida, sest ettevõte töötab ebastabiilselt: paljud inimesed on aeg-ajalt sundpuhkusel, mille ajal makstakse 60 protsenti miinimumpalgast.

Praegu töötab 1995. aastast Rootsi kompaniile Borås Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi viies vabrikus 3200 inimest, kellest umbes 98 protsenti on ametiühingu liikmed. 2006. aastal lahkus omal soovil umbes 460 inimest.