Autor: Piret Reiljan • 27. november 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ida-Virumaa tööstuspiirkonnale pole Eestis ühtegi võrdväärset konkurenti, mistõttu suuname siinsete tööstusalade tutvustamise eelkõige Skandinaavia, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa investoritele," ütles Ida-Viru Ettevõtluskeskuse projektijuht Mihkel Laan.

Kuigi töötuse määr Ida-Virumaal langes tänavu viimase kvartaliga 14 protsendilt 8,5-le, on Ida-Virumaal veel piisavalt vaba tööjõudu, usuvad sealsed ettevõtjad. "Mujal Eestis sellist vaba tööjõudu pole. Ainus võimalus väiksemates maakondades töölisi leida on neid üle osta," lisas Laan.

Tuleval aastal investeerib MKT Holding OÜ Ida-Virumaale Püssi rajatavasse puitkiudplaatide tehasesse 280 miljonit krooni. Seni on ettevõte puitkiudplaate tootnud Leedus Vilniuses. "Püssi tehase tootmismaht on kaks korda suurem kui Vilniuses, samuti on siia toodavad seadmed moodsamad," sõnas MKT Holdingu Leedu tütarettevõtte Medienos Plausas AB direktor Alari Akermann.

"Kaalusime ka kahte olemasolevat tootmishoonet Poolas, kuid Ida-Virumaa kasuks rääkis suurepärane geograafiline asukoht," teatas Akermann.

"Meie õnneks lõpetab Repo oma tehases puitkiudplaadi tootmise, mistõttu saame sealt vabaneva töjõu endale," rõõmustas Akermann.

Rootsi ettevõte ElektronikGruppen BK AB kaalub samuti oma elektrooniliste komponentide tootmise Rootsist Ida-Virumaale kolimist. "Rootsis pole piisavalt oskustööjõudu ja Hiinas tootmine Euroopa turule pole pikas perspektiivis mõeldav," rääkis firma juht Johan Ålander. Rootsi töösturi sõnul on oluline argument ka Ida-Virumaa odav tööjõud. "Samas tuleb arvestada, et ka siin hakkavad tööjõukulud kasvama, mistõttu on oluline tootmise maksimaalne automatiseerimine," tõdes ta.

Palgasurve annab tunda

Ida-Virumaal on keskmine palk Eesti madalaim. Kui Harjumaal teenib keskmine töötaja üle 10 000 krooni kuus, siis Ida-Virumaal tuleb ära elada napilt üle 6500 krooni ulatuva brutokuutasuga.

Ettevõtjad tunnistasid üha kasvavat palkade tõstmise vajadust. "Palgasurve viib nõrgad tööstused pankrotti ja nii saavad tugevamad tööjõudu juurde," märkis SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik.

Konverentsil tõdeti, et riigi toetus tööstusele on ebapiisav. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atoneni ütles, et põllumajandus on tööstusega võrreldes selgelt ülefinantseeritud. "Mina suunaksin osa põllumajandustoetusi tööstusse. Pole mõtet põllumajandusega tegelejate mugavust kinni maksta," märkis Atonen.