Autor: Mariliis Pinn • 25. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Praegune otsuse ei ole meile meelt mööda aga meil on õigus jääda eriarvamusele," ütles Liviko juhataja Janek Kalvi.

Samas on praegune kompromissotsus parem, kui mitte midagi. "Kindlasti on parem, et tarbijat teavitatakse, millest viin tehtud on," ütles Kalvi.

Viinatootjad kardavad, et kuna tarbija ei pruugi märgata, mida ta viina nime all joob siis hakkab viina maine langema. Hetkel on klassikalisel viinal kvaliteetjoogi kuvand.

"Edasi on kõik tarbija kätes, nad peavad olema tähelepanelikumad," ütles Kalvi. "Võib-olla peab Liviko tulevikus, lisaks juba olemas olevale märkele, rõhutama rohkem, et viin on tehtud traditsioonilisest teraviljast," on Kalvi idee, et tulevikus tarbija tähelepanu rohkem joogikraami algallikale juhtida.

Liviko ei plaani hetkel hakata mingist uuest toorainest viina tootma kahata. "Hetkel käime uutest toorainetes suure kaarega mööda, oleme ikka ligi sada aastat traditsioonilist viina tootnud, kuid on raske ennustada kaugemat tulevikku, kui tarbija nõuab siis mõtleme ka muude toorainete peale," ütles Kalvi.

Traditsioonilise viina tootjamaad nagu Rootsi, Soome, Baltimaad ja Poola esitasid nõudmise, et puhtal viinal oleksid selgelt piiritletud ning algupärased toorained nagu teravili ja kartul. Vastandlikul positsioonil on olnud näiteks Prantsusmaa, kes toodab vodkat viinamarjadest ning Saksamaa, kes taotles suhkrupeedi kandmist traditsiooniliste toorainete hulka.

Rootsi, Soome, Baltimaad ja Poola toodavad üle 95% Euroopas müüdavast viinast.