Autor: Piret Reiljan • 20. september 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seda, et palk üldse ei tõuse, uskus vaid 4,8% vastanutest. Skeptilised on ettevõtjad ka rohkem kui 20%lise palgatõusu suhtes, mida pakkus 6,4% firmajuhtidest.

Kaubanduses tegutsevatest ettevõtjatest pakkus 58%, et palgakulud kasvavad tuleval aastal kuni 10 protsenti, 28% vastanutest ootab pisut suuremat, 11-20%list palgatõusu.

Rimi Eesti Food ASi tegevjuht Ruth Laatre usub, et kaubanduses jääb palgatõus 5-10 protsendi piiridesse. „Selline kasv tuleb ilmselt toidukaupade kauplustes, tööstuskaupade, näiteks ehitusmaterjalide, kauplustes võib töötajate palgatõus olla suurem,” ütles Laatre.

Põhjus, miks palk tunduvalt rohkem ei tõuse, taandub Laatre sõnul tootluse kasvu pidurdumisele. „Erasektoris pole täna ka sellist puhvrit, et saaks oluliselt inimesi koondada,” sõnas Laatre. Küll aga on võimalik optimeerida töökorraldust, investeerida tehnoloogiasse ja seeläbi suurendada efektiivsust ja ka palkasid, lisas ta.

52% ehitusfirmade juhtidest peab tõenäoliseks kuni 10%list palgakulude kasvu, 35%ga ei jää palju maha ka need ehitusfirmade juhid, kes usuvad, et palgakulud kasvavad 11-20 protsenti.

ASi Harju Ehitus tegevjuht Aavo Teder ennustab uueks aastaks 10-15%list palgakulude kasvu. „Töötajatest on päris suur nappus ja kuidagi peab ju hoidma neid välismaale minemast,” põhjendas Teder palgatõusu vajalikkust.

Tederi sõnul peaks Eesti töötajate väljavoolu vältimiseks lähemate aastatega saavutama palgataseme, mis moodustaks 80% naabermaa Soome palgatasemest. Soome keskmine palk on täna umbes 40 000 krooni Eesti 9500 kõrval. „Täna saab ehitaja Eestis 30-40% Soome ehitaja palgast,” nentis ta. Harju Ehituse juht usub, et üha rohkem investeeritakse tulevikus tehnoloogiatesse, mis vähendaks inimressursi osatähtsust. „Paraku ei kasva tööjõu tootlikkus võrdselt palga kasvuga,” sõnas Teder.

Tööstusettevõtete juhid on palgatõusu suhtes ühed optimistlikumad. Kuni 10 ning 11-20 protsendilise palgatõusu ennustajaid oli võrdselt 40 protsenti. Toiduainetööstuse esindajatest usub 86% kuni 10%list palgakulude kasvu.

„Tänavu on meil palgakulud kasvanud veidi üle 20% ja umbes samaväärne tõus tuleb ka uuel aastal,” ütles ASi Tallinna Piimatööstus juhataja Kadi Lambot. „Oluliselt rohkem kui 20 protsenti tööstuses palk vaevalt tõuseb, sest tootlus ju ei kasva samal ajal piisavalt,” rääkis ta.

Septembri alguses Kundas avatud Estonian Celli tselluloositehase tegevjuhi Margus Kohava sõnul on tööstuses palgatõusu peamine mootor spetsialistide puudus. „Kundas konkureerime oskustööjõu pärast teiste tehastega, mistõttu pidime kohe alguses pakkuma konkurentsivõimelist palka,” rääkis Kohava. Liinioperaatori brutopalk uues tehases on 13-15 tuhat krooni.

Tootmise üha suuremale mehhaniseerimisele mõtleb ka Tallinna Piimatööstuse juhataja Kadi Lambot. „Siis oleks vaja vähem inimtööjõudu,” on Lambot konkreetne. Piimatööstuses on suurim puudus spetsialistide asemel hoopis füüsilise töö tegijatest. Lamboti sõnul on tekkimas olukord, kus palka tuleb tõsta just alumisel pulgal olevatel töötajatel, mistõttu hakkavad palgavahed ettevõttes tasanduma. „Struktuur hakkab muutuma ja see teeb mind murelikuks,” tõdes Lambot.

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta teises kvartalis 9531 krooni, mis on 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tuleval aastal ületab keskmine palk kõigi ootuste kohaselt 10 000 krooni piiri ja kerkib veelgi.

Poliitikud lubavad ettevõtjatest kordades suuremat palgatõusu

Kui suurem osa ettevõtjaid jääb palgakulude kasvu osas tagasihoidlikuks ja ennustab alla 10% jäävat tõusu, siis rahandusministeerium prognoosib uueks aastaks 11,9%list keskmise brutopalga kasvu ja Eesti Pank 12-13 protsendilist töötasu tõusu.

Erilise optimismiga paistab palgatõusust rääkides silma valitsus. Kui peaminister Andrus Ansip hooples valimiseelses teledebatis õpetaja kuupalga tõstmisega 75 000 kroonini, siis möödunud laupäeval Keskerakonna volikogul käis majandusminister Edgar Savisaar välja veksli, et Eesti keskmine palk peab nelja aastaga tõusma 25 000 kroonini, mis on Euroopa Liidu keskmine. Selleks peaks aastani 2010 tõstma palkasid igal aastal 23-24 protsenti.

„Avalikus sektoris tähendaks see igal aastal täiendavat 2,1 miljardi krooni lisamist palkadele,” rääkis Savisaar.

Avalikus sektoris oli keskmine palk mullu küll 22 protsenti kõrgem erasektori keskmisest töötasust, kuid kõrgemate ja madalamate riigiametnike palkade vahel haigutab endiselt suur tühjus. „Siseriiklikult liiguvad inimesed madalapalgalisteslt riigitöödelt kõrgema palgaga ehitustöödele,” ütles rahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütik Katrin Uudeküll.

Käibekasvu suhtes on ettevõtjad optimistlikud

Kui üle 20% ulatuvat palgatõusu ennustas vaid 6,4% ettevõtjatest, siis niisama suurt käibe kasvu ootab uuel aastal 22% Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtjatest.

Kõige optimistlikumad on tööstusettevõtete juhid, kelle puhul vastanutest kolmandik ootab uuelt aastalt rohkem kui 20%list käibekasvu.

Rimi juht Ruth Laatre ennustab toidukaupluste tuleva aasta käibekasvuks 10%. „Meie eesmärk on kasvada minimaalselt turuga samas mahus,” ütles ta.

Tallinna Piimatööstuse juhataja Kadi Lambot on optimistlikum, ennustades ettevõttele uueks aastaks vähemalt 20%list käibekasvu. „Tegelikult on meie ambitsioonid ikka veel suuremad,” lisas Lambot.

Kuni 10%list käibe kasvu ennustas uueks aastaks 38,4 ja 11-20%list kasvu 33 protsenti Äripäeva küsitlusele vastanud ettevõtte juhtidest.

Töötaja ootab 10 000 kroonist palka

Kümme aastat Tallinna Piimatööstuses operaatori, pakendaja ja toodete valmistajana töötanud Juta Kaasik rõõmustab juhataja lubaduse peale tõsta uuel aastal palkasid kuni 20%. „Praegu saan palka 6500 krooni pluss 650 krooni preemiat hea töö eest. No vähemalt 10 000 võiks ikka palka saada,” arvas Kaasik. Kui Kaasik kümme aastat tagasi piimatööstusse saabus, oli tema brutopalk 3200 krooni. „Vahepeal ei tõusnud palk mitu aastat, kui siin suured ehitustööd olid, aga nüüd on jälle tõusma hakanud,” ütles Kaasik. Enne piimatoodetega tegelemist oli pagariks õppinud Kaasik lihvija ja poleerija, ka on ta töötanud lasteaias kokana.