Autor: Tööstusuudised.ee • 4. aprill 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui tootmise planeerimine teeb haiget

Oleme varasemalt kirjutanud tootmise planeerimise levinuimatest puudujääkidest. Seekord võtame luubi alla valusad tagajärjed, millega tuleb tegeleda juhul, kui tootmise planeerimine ebaõnnestub, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier.

Asjatu halduskoormus

Nii mõnigi kord on täna käsitsi tehtud homne plaan kehtiv ainult kuni hommikuni, mil peab jälle midagi kohendama. Käsitsi tehtud plaani muutmiseks peab tavaliselt suhtlema erinevate osapooltega ja muudatused omavahel kokku leppima. See omakorda võtab aega ja energiat ning suurendab vigade ohtu.

Ainult vähesed ettevõtted, kes oma tellimusi ja tarneahelat läbi partnerlussuhete suures ulatuses näevad ning kontrollivad, suudavad teha täppisplaneerimist, mis ka reaalsuses paika peab. Enamusel on selles osas veel arenguruumi, sest ettevõtted kasvavad, tooted muutuvad keerukamaks. Siis ei suudeta käsitsi enam hästi planeerida, kuna muutujate arv läheb inimesele raskesti hoomatavaks.

Tarnetähtajad on ebamäärased

Liikudes väärtusahelas ülespoole, proovivad ettevõtted liikuda masstootmiselt rohkem projektipõhisele tootmisele, luues personaalsete toodetega kliendile rohkem väärtust. Samas on keerukamate toodete puhul ka rohkem eksimisvõimalusi, sest tooted koosnevad erinevatest pooltoodetest või suurel hulgal erinevatest osadest. Lisaks toodetakse tihtipeale asju, mida varasemalt pole tehtud.

See kõik omakorda raskendab oluliselt planeerimist. Planeerimisel on keeruline anda väga täpseid tarnelubadusi, sest muutujaid on palju. Tarnelubadus antakse näiteks nädala või paari täpsusega. Iseenesest ei pruugi see olla probleemiks, kuid kui kliendil pole ladustamisruumi, toote peab tarnima otse objektile või on klient kehtestanud kauba vastuvõtuks kindla ajaakna, siis peab tarnetähtaeg olema täpne.

Oluline on meeles pidada, et planeerimine peab olema realistlik ja vastama tegelikule tootmisvõimekusele. Ei ole harvad sellised juhused, kus tarnelubadus on küll planeerimise käigus antud, kuid seda ei suudeta täita tarneahela teiste probleemide tõttu.

Laos olevad kaubad ja pooltooted jäävad seisma või saavad otsa

On vana tõde, et laos olev kaup on suuresti ressursi kinnihoidmine. Seda nii rahaliselt kui ka ruumiliselt. Kui planeerimisel eksitakse, siis see tähendab kas pooltoodete seismajäämist või laost kauba mitteväljastamist. See põhjustab omakorda taaskord hilisemat välditavat halduskoormust ja ümberplaneerimist.

Valesti tootmist planeerides võib ka juhtuda vastupidi - vajalikuks hetkeks on tootmiseks vajalikud pooltooted või materjalid laost otsas.

Tootmise ja masinate efektiivsus kõigub

Kuna moodsal ajal on tähtis ühtlane töövoog (heijunka), mille puhul on ka ressursikasutus ühtlane, siis praktikas kipub see käima üles-alla. Masinate puhul on kasutuskoormus tavaliselt ühtlasem, sest tihtipeale seda jälgitakse ja tähtsustatakse eraldi. Seda eriti ettevõtetes, kus toodetakse korraga suuremaid partiisid ja kasutusel lihtsad teada tuntud seadistusvõtted. Kitsaskohad efektiivsuses tekivad siis, kui on vajalik olla paindlikum ja pidevas muutumises.

See tähendab näiteks tööpinkide seadistuste katsetamist ja uute töövõtete juurutamiseks kuluvat aega. Samuti töökohtadel, mis ei ole mehhaniseeritud. Erinevate inimeste töökiirused võivad erineda väga suurel määral. Kui planeerimises seda kõike ei osata arvestada, siis paratamatult tekivad efektiivsuse kõikumised ehk mingi tootmislüli katkemisel võib osa ressurssidest olla tegevuseta.

Ja nagu ikka, kõikide kitsaskohtade summana kannatab lõpuks suhe kliendiga, mis omakorda avaldub rahalistes näitajates.

Kuidas vältida tootmisplaneerimisel tekkivat valu?

Lihtne vastus on, et tootmise ja kogu tarneahela infovoog tulem planeerimise jaoks muuta läbipaistvaks ja korrastada andmed. Aga mis siis, kui see on juba tehtud, aga ikka on valus?

Kui käsitsi planeerimise enam ei õnnestu, siis on aeg hakata mõtlema spetsiifilise tootmisplaneerimise tarkvara juurutamise peale. Selle abil on võimalik planeerimisvalu vähendada, kuna saab lihtsamini erinevad variante läbi mängida ja ka hea tarkvara aitab pakkuda optimaalsemaid lahendusi.

Columbus Eesti on digitaliseerimise one stop shop tööstusettevõtetele. Tööstus ja tootmine on meie põhifookus ja -kompetents juba üle 20 aasta. Alates materjali planeerimisest ja ostust, jätkates tootearenduse- ja halduse, tööprotsesside juhtimise ja raporteerimisega tootmisalal kuni laotoimingute ja müügilogistikani - tunneme tootmist nii teoorias kui praktikas.

Vaata lähemalt, kuidas saame Sinu ettevõttele väärtust luua.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077