15. veebruar 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Digitaliseerimine: probleemide põhjused on tihti ootamatus kohas

Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul
Foto: Stella-Kaisa Kanemägi
Tihtipeale ei ole probleemide tegelikud põhjused seal, kus nad esialgu paistavad olevat - nii võttis Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Indrek Sabul PROLOG Tarneahelakonverentsil ühe lausega kokku oma kogemused paarikümnes ettevõttes läbi viidud digitaliseerimise analüüsidest.

Tegime hiljuti väikese tagasivaate enda poolt viimastel aastatel läbi viidud ärianalüüsidest ning võrdlesime nende tulemusi. Ootuspäraselt esineb paljudes ettevõtetes sarnaseid probleeme, kuigi ettevõtted ise on väga erinevad.

Olenemata tegevusvaldkonnast on ettevõtete peamisteks väljakutseteks:

1. Kiire kasv ja äritegevuse laiendamine;

2. Automatiseerimine ja protsesside efektiivsemaks muutmine;

3. Kliendi väärtusahelas kõrgemale liikumine.

73% ettevõtte juhtidest esitas projekti alguses sarnaseid küsimusi, millele nad soovisid analüüsi käigus vastuseid saada. Kolm kõige levinumat küsimust on:

1. Konkurents tiheneb, kliendikäitumine on muutunud ning ellu jäämiseks on vaja digitaalselt arengut – aga kuidas seda teha?

2. Uusi tehnoloogiaid on palju, tarkvarafirmad kiidavad oma tooteid – millised lahendused just mulle sobivad?

3. Tahame, et tootmisprotsess oleks kulusäästlik ja võimalikult suure läbilaskevõimega – millest alustada?

Vastused nendele küsimustele on loomulikult iga ettevõtte puhul erinevad ning pakutud lahenduste fookus sõltub ettevõtte konkurentsieelisest, digitaliseerituse tasemest, strateegilistest eesmärkidest ja analüüsi käigus tuvastatud probleemidest.

Digitaliseerimisel ei piisa ainult digitaliseerimisest

Äriprotsesside parandamine ja digitaalne innovatsioon käivad käsikäes. Digitaliseerimine ilma kaasnevate protsessiparendusteta ei anna soovitud tulemusi ja vastupidi. Seetõttu on paljudel juhtudel analüüsiraportite esimesteks soovitustest hoopis protsessiparendused ja andmete korrastamisega seotud projektid, mitte kohe suured tarkvarajuurutused.

Sageli on esmaste soovituste hulgas ka mõõdikute (KPI) süsteemi korrastamine. Igapäevaste äriprotsesside tulemuslikkust ettevõtetes reeglina mõõdetakse, kuid muudatuste mõju ja tulemuslikkust mitte. Enne suuremaid investeeringuid digitaliseerimisse on aga kindlasti vaja välja töötada mehhanism eelseisvate muutuste mõju hindamiseks ja tulemuslikkuse jälgimiseks.

Samuti leiab sealt organisatsiooni arendamisega, eestvedamisega ja digivisionäärluse arendamisega seotud projekte ja koolitusi. Oluline on, et organisatsioon oleks enne suuremaid digiprojekte valmis muutuma ja teaks, mis neid ees ootab.

Parenduste õige järjekord on kriitilise tähtsusega

Suurematest projektidest on soovitav alati esimestena juurutada kõrgema prioriteediga lahendused. Sellised, mis annavad kõige suuremat ärikasu. Prioriteetide seadmiseks on aga vaja teada, kui palju lahendamist vajav probleem maksab. Näiteks kui kvaliteediprobleemide (praagi tootmine, parandamine või asendamine) tõttu on iga aastane otsene kahju 20 000 eurot, siis kolme aasta kohta on antud probleemi maksumus juba 60 000 eurot. Rääkimata kaasnevatest kahjudest nagu kliendilojaalsuse langus või koguni tellimuste kaotus.

Teades probleemi hinda, on lihtne hinnata vajaliku parendusprojekti tasuvusaega. Antud juhul on selge, et kui 30 000 euro suuruse investeeringuga suudetakse probleemne protsess parandada (probleemi põhjused likvideerida) ja vähendada kvaliteedikulusid kasvõi 50%, siis sellise parendusprojekti tasuvusaeg on 3 aastat.

Stabiilse arengu jaoks peab olema pikk plaan, kuid projekt tuleb ellu viia ühekaupa

Nagu ka alguses mainitud, siis ei ole probleemide tegelikud põhjused alati seal, kus nad esialgu tunduvad olevat. Sageli on ühe, suurema, probleemi juured peidus mitmes erinevas protsessis ning soovitud tulemuse saavutamiseks on vaja ellu viia mitu erinevat parendusprojekti. Kõike korraga teha ei tohi, sest esitaks hägustub siis fookus ja teiseks ei ole siis võimalik adekvaatselt hinnata investeeringute tasuvust. Ühekaupa ellu viidud parendusprojektide mõju on lihtsam mõõta ja nende tulemuslikkust hinnata.

Lõplik eesmärk saavutatakse kogu digitaliseerimise arengukava elluviimisel.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077