Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 15. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Modernne kaugküte on keskkonnasäästlik ja taskukohane

Tänapäeva kaugküte on linnades kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad, ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema. Keskkonnasõbralikkust väljendab linnade soojusvarustuses selge suund taastuvenergiale – üle poole Utilitase kaugküttesoojusest toodetakse mittefossiilsetest kütustest.
Utilitase koostootmisjaam Tallinna külje all Väos.
Foto: MARIS TOMBA

Kaugkütet on kerge ja mugav kasutada, kuna ei ole vaja muretseda kütuse ostmise, katla seadistamise ega hooldamise pärast. Kaugküttesoojust toodetakse tsentraliseeritult, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, väheväärtuslikke kütuseid ning rakendada soojuse ja elektri koostootmise eeliseid, vähendades nii negatiivset mõju keskkonnale.

Kaugküte on puhas ja mugav

Linnade õhk oleks kordades saastatum kui kõik Eesti kaugküttetarbijad, sealhulgas Utilitase soojust kasutavad 4700 hoonet kasutaksid lokaalseid küttelahendusi.

Kaheksas Eesti linnas – Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haap salus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus – toasoojuse eest hoolitsev Utilitas kasutab üle Eesti põhikütusena kohalikku puiduhaket. Toorainet saab siitsamast Eestist, kohalikest raieja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia. Puiduhake on roheline ja soodsaim kütus soojusmajanduses, selle kasutamisega jääb raha kohalikku majandusse ning selle hind on ajalooliselt olnud maagaasi ja põlevkiviõli hinnaga võrreldes stabiilsem. Seetõttu on kaugküte tõhusaim viis tiheasustusega alade varustamisel soojusenergiaga.

Kaheksas Eesti linnas – Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haapsalus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus – toasoojuse eest hoolitsev Utilitas kasutab üle Eesti põhikütusena kohalikku puiduhaket.

Tõhus kaugküte on Euroopa tulevikusuund

Tõhusa, taastuvatel allikatel põhineva kaugkütte laiem kasutamine on kooskõlas Euroopa Liidu energiapoliitikaga ning sellel nähakse olulist rolli energiasõltumatuse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

Utilitas juhindub oma tegevuses kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisest ja taastuvkütuste osakaalu tõstmisest – sellega anname oma panuse Eesti 2030. aastaks seatud sihile, mille kohalt peab 80 protsenti Eestis tarbitavast soojusest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Kaugküttekliendid saavad muretult tulevikku vaadata ning olla kindlad, et nende kodu küttelahendus on efektiivne ja keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast. Energiakasutuse CO2 jalajälje piiramisel on kaugküttel märkimisväärne roll – hoone, mis tarbib taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, edendab kliimasõbralikku energiatootmist ning aitab vähendada CO2 heitmete paiskumist atmosfääri. Ainuüksi käesoleva aasta üheksa kuuga on Utilitas kohaliku puiduhakke kasutamisega piiranud CO2-heitmeid 390 000 tonni võrra. Just nii palju rohkem tekiks süsihappegaasi, tootes sama koguse energiat gaasist ja põlevkivist.

Suurem tähelepanu energiasäästlikkusele

Utilitase tegevus elukeskkonna parandamisel kannab vilja edukas koostöös klientidega, kelle hulgas on nii korter kui ka eramaju, koole, lasteaedu, büroohooneid, riigiasutusi, spordihalle, ujulaid, kaubanduskeskusi, hotelle, haiglaid ja sotsiaalasutusi. Viimaste aastate soojuse tarbimise vähenemise tendents tõestab, et üha rohkem kliente pöörab energiasäästlikkusele tähelepanu –maju soojustatakse ja seadmeid uuendatakse. Kvaliteetselt ja läbimõeldult renoveeritud kortermajas soojuse tarbimine väheneb, kaasajastatud hoone koos moodsa soojussõlme ja küttesüsteemiga tagab kvaliteetse sise kliima, ala- ja ülekütmise kadumise ning optimaalse soojuse tarbimise.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077