Vase hind jätkab taastumist

vask
Vase hind jätkab taastamist

Nädala börsiuudised: Rio Tinto trotsib rauamaagi tarnetega Hiina mõju; vase hind jätkab taastumist; kulla hind tõuseb jõuliselt; tsink jätkas hinnatõusu; nafta hind võib kerkida oodatust kiiremini.

Rio Tinto trotsib rauamaagi tarnetega Hiina mõju

Globaalne kaevandusfirma Rio Tinto teatas reedel, et rauamaaki tarniti kolmandas kvartalis 17 protsenti enam kui eelmise aasta samal ajal. Seda vaatamata Hiina nõudluse ja terasetööstuse jahenemisele. Kokku toimetati kohale 91,3 miljonit tonni rauamaagi. Sellel aastal loodab ettevõte kohale toimetada 340 miljonit tonni.

„Ettevõtted nagu Rio Tinto teenivad rauamaagiga tohutult tulu. Seda põhjusel, et neil on võimalus toota väga palju rauamaaki ja võiks oodata, et tootmine suureneb veelgi,“ ütles MineLife’i analüütik Gavin Wendt.

Rauamaagi hinnad on viimase nelja aasta jooksul kukkunud 75 protsenti, sest Hiina terasetööstus on aeglustunud. Hinnalangus on sundinud kaevandajaid vähendama oma kulusid. Rauamaagi hind on nädalaga kukkunud 4 protsendi võrra ja tonn maksab 53,74 dollarit. Reutersi küsitletud analüütikud prognoosivad 2016 ja 2017. aastaks 50 dollarist rauamaagi hinda.

Vase hind jätkab taastumist

Nädalaga on vase hind tõusnud 2,2 protsenti ja tonn maksab 5299 dollarit. Hinda toetab tootmise vähendamine ja töökatkestused mitmetest kaevandustes.
Sellele vaatamata prognoosib Goldman Sachs, et vase hind kukub aasta lõpuks 4800 dollarini tonnist. Teiselt poolt võib välja tuua uuringufirma Capital Economicsi arvamuse. Sealsed analüütikud arvavad, et aasta lõpus hakkab vase hind just oodatust madalamate kaevandusmahtude ja tootmiskatkestuste tõttu hoopis märkimisväärselt tõusma.

Augustis saavutatud põhjadest alates on vase hind märkimisväärselt taastunud. Seda põhjusel, et mitmed suured tootjad – näiteks Freeport McMoRan ja Glencore – teatasid tootmise vähendamisest. Maailma suurimat tootja Tšiili kaevandustes on toimunud aga erinevaid sündmusi, mis on tootmist korduvalt katkestanud.


Eelmisel nädalal teatas Šveitsi kaevandushiid Glencore, et vähendab tsingi tootmist 500 000 tonni võrra, mis on umbes 4 protsenti terve maailma pakkumisest. See pani tsingi hinnad kiiresti kasvama. Hinnatõus ulatus ka käesolevasse nädalasse ja tsingi hind kallines 7,3 protsenti 1817 dollarini tonnist.
Teistest tööstusmetallidest kallines nikli hind 3 protsenti 10 480 dollarini tonnist ning tina lisas 0,3 protsenti 16 100 dollarini tonnist. Alumiiniumi hind kallines 1 protsendi võrra ja tonn maksis neljapäevaks 1593 dollarit.

Kulla hind tõuseb jõuliselt

Kulla hind on tõusnud praktiliselt terve nädala. Kallinemisele on aitanud kaasa USA dollari nõrgenemine, Föderaalreservi ebamäärasus ja majandusandmete halvenemine, vahendab MarketWatch.

Nii kulla kui ka hõbeda hind tõusis kõrgeima tasemeni alates 22. juunist. Kulla hind on nädalaga tõusnud 3,4 protsenti 1182,4 dollarini untsist. Hõbe on lisanud 2,7 protsenti 16,11 dollarini untsist.

Kollase metalli hinda on viimastel päevadel toetanud oodatust halvemad USA majandusandmed ning dollari odavnemine. USA dollar on sellel nädalal maailma suurimate valuutade suhtes nõrgenenud 1,8 protsenti. Arvatakse, et majandusnäitajate halvenemine lükkab edasi intressimäärade tõusu.

Kuld muutub intressimäärade madalal püsides atraktiivsemaks. Lisaks sellele soodustab odavam USA dollar ameeriklaste valuutas nomineeritud varade ostmist – näiteks kulla ostmist. Ebakindlus aktsiate ja teiste riskantsemate varade suhtes on samuti kulda investeerimist soodustanud. Särav metall on „pistnud oma pea üle aia ääre ja muutunud närviliste investorite jaoks turvasadamaks," ütles David Buik investeerimisfirmast Panmure Gordon & Co.

Plaatina hind on eelmise nädalaga võrreldes tõusnud 7 protsenti 999,5 dollarini untsist. Pallaadium on sama ajaga lisanud 1,5 protsenti ja unts maksab 701,7 dollarit.

Barclays: nafta hind kerkib oodatust kiiremini

Barclaysi analüütikud leiavad, et arvestades eeldatavat nõudlust käesoleva kümnendi lõpus, kerkib nafta hind oluliselt kiiremini, kui turud praegu ootavad, kirjutab Äripäev.

Suurbritannia panga strateegid ennustavad eile avaldatud analüüsis, et Brenti toornafta hind tõuseb nende baasstsenaariumi järgi 2020. aastaks 85 dollarile barrel.

Panga madala nõudluse stsenaariumi järgi peaks Brenti hind kümnendi lõpuks küündima 75 dollarile barrel ja suure nõudluse puhul on see 100 dollarit barrel.
Nädalaga on Brenti toornafta odavnenud 5,5 protsenti ja WTI on kaotanud 4,1 protsenti. Kumbki maksis neljapäevaks 48,95 ja 46,21 dollarit barrelist.

„Mistahes mõistliku nõudlusstsenaariumi järgi peavad hinnad liikuma kõrgemale, kui viitavad praegu naftafutuurid, vastasel juhul pole piisavalt pakkumist,“ kirjutasid analüütikud MarketWatchi vahendatud värskes raportis. Nad põhjendasid, et praeguste hindade juures pole energiafirmadel piisavalt motivatsiooni nafta tootmist jätkata, sest nad riskiksid raha kaotada.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara